pereliikmetele. Ehitati veel mitu astmikpüramiidi, kuni vaarao Snufu laskis püstitada esimese sirgete külgedega püramiidi. Niisuguste püramiidide tehnilised probleemid lahendasid Cheopsi püramiidi ehitajad. GIZA PÜRAMIIDID Gizas on kolm püramiidid mis asuvad endisest pealinnast Memphisest veidi põhja pool. Kõige suurem neist on rajatud Hufule. Keskmine on rajatud hufu pojale Cherfenile. Kõige väiksem on rajatud Cherfeni pojale Mykerinosele. Kõik nad toodi pärast surma Mephisest matusepaadiga Gizasse. Nende kehad palsameeriti orus asuvas templis. Seejärel viidi muumia sisemuses asetsevasse sarkofaagi. Vaaraode naised ja tähtsamad ametnikud maeti läheduses paiknevatesse väiksematesse hauakambritesse ja püramiididesse. SKULPTUUR Vanad egiptlased olid väga ranged skulptorid ja maalijad. Neil olid kindlad reeglid mida pidi täitma ja teist moodi ei võinud teha. Kui Vanad egiptlased joonistasid mingisuguse
Egiptus oli hästi suletud ühiskond ja kunst püsis pikka aega peaaegu muutumatuna. Elu oli egiptlaste jaoks teisejärguline ja ajutine e. ettevalmistus surmaks, mil usuti, kust hakkab päris elu pihta. Egiptlaste arvates igal inimesel on surematu hing Ka, mis surma hetkel lahkus kehast, et sinna tagasi pöörduda. Kõige tähtsamad mälestusmärgid on püramiidid, mis on ühed vanaaja 7-st maailmaimest. Püramiide on säilinud u. 100 (sest osad võivad olla liiva alla vajunud) ja asuvad Mephisest lääne pool 70km pikkuses reas. TOMPA SOOVITUS: Ceram „jumalad, hauakambrid, õpetlased“ Tutanhamoni hauakambri väljakaeva oli inglise arheoloog Carter. Kõige kuulsamad püramiidid: Giza, Cheopsi, Chefreni ja Mykerinose püramiidid. Tõenäoliselt sai nende ideed alguse mastabadest =piklikud, längus seintega, lameda katusega kivikambrid, mille all maa sees oli hauakamber kirstuga. Idaseinas oli nišš, kus asus petikuks (kust käis hing sisse-välja, näitas surnu eest palvetajale
annaabi.ee 
