Kaks kuud hljem olid passaattuuled tõuganud nad Lääne-Aafrikasse, kus jäädi seisma paigas, mis märgiti kaardile Garbini nime all. Edasi kandis lõunapassaathoovus nad Rohuneemesaarteni. Kuu aega hiljem 16 nägid nad juba Brasiilia rannikut, kust edasi suundusid laevastikud lõuna poole ning purjetasid ümber Lõuna-Ameerika lõunatipu väina kaudu, tänapäeval tunneme seda Magalãesi väinana. (Stewart jt 2004:90-91). Menziesi teooria järgi suundus üks laevastik Lõuna-Ameerika lõunatipust Falkani saarteni, sealt Lõuna-Shetlandi saartele ja edasi Antarktikasse, otsides Põhjanaela lõunapoolset vastet, mis aitaks lõunapoolkeral laiuskraade määrata. Nad leidsid selle- Alfa Crux`i, Lõunaristi juhttähe. 1433.aastal koostatud meremeeste käsiraamatust "Wu Pei Chi" võib lugeda, et selleks ajaks olid hiinlased õppinud lõunapoolseid laiuskraade määrama. (Stewart jt 2004:91).
Kasv noorena aeglane 20...30 aastaselt aga kiireneb märksa. On kindlalt üks dekoratiivsemaid kuuseliike haljastuses ja väärib senisest palju laiemat kasutamist. 6 7. Harilik ebatsuuga ja kanada tsuuga Harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziésii [Mirb.] Franco) Menziesii XVIII sajandil elanud Soti botaaniku ja laevaarsti Archibald Menziesi järgi. Euroopasse on see puuliik toodud juba 1827. aastal D. Douglas'i poolt. Kasvab kodumaal kuni 90 m kõrguse puuna (tavaliselt 30...50 m kõrge) Areaal: Hariliku ebatsuuga kodumaaks on Põhja-Ameerika lääneosa, ulatudes Kanadast (Briti Columbiast) kuni New - Mexikon'i lõunas, tõustes Vaikse ookeani rannikult kuni 3000 m. kõrguseni Kaljumägedes. Võrsed: noorelt oranzkollakad, hiljem hallikaspruunid, paljad. Pungad: pruunid, teravatipulised, koonusjad, vaiguta, suured.
parkides ja haljasaladel, nimetame siinkohal Olustvere, Tihemetsa[ h = 19,3 m, d = 25 cm (Roht, 1986)], Pärnu, Luua, Järvselja jne parke ja arboreetumeid. On kindlalt üks dekoratiivsemaid kuuseliike haljastuses ja väärib senisest palju laiemat kasutamist. Sordid: 'Aurea'; 'Nana'; 'Pendula', 'Freya'; 'Pimoko'; 7. Harilik ebatsuuga ja kanada tsuuga Harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziésii [Mirb.] Franco) Menziesii XVIII sajandil elanud Soti botaaniku ja laevaarsti Archibald Menziesi järgi. Euroopasse on see puuliik toodud juba 1827. aastal D. Douglas'i poolt. Kasvab kodumaal kuni 90 m kõrguse puuna (tavaliselt 30...50 m kõrge) Areaal: Hariliku ebatsuuga kodumaaks on Põhja-Ameerika lääneosa, ulatudes Kanadast (Briti Columbiast) kuni New - Mexikon'i lõunas, tõustes Vaikse ookeani rannikult kuni 3000 m. kõrguseni Kaljumägedes. Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: noorelt oranzkollakad, hiljem hallikaspruunid, paljad.
annaabi.ee 
