sammast, oli tehtud konstruktiivne uuendus keskmine osa oli tõstetud ning varustatud akendega. See võte sai hiljem Rooma basiilikate tunnuseks. 20,4 m kõrgused ja 3,5 m läbimõõduga sammaste vahel pidi inimene tajuma jumala vägevust ning jõudma erilisse ekstaatilisse seisundisse. Kaljuhaudade juures asuvatest kaljutemplitest on arhitektuuriliselt kõige huvitavam 15.- 16. sajandil eKr ehitatud kuninganna Hatsepsuti temple. 20. sajandist pärineva vaaraode Mentuhotepite hauatempli lähedal. Hatsepsuti tempel, mille juurde viis kilomeetripikkune sfinkside tee, on kolme üksteisest väljatõusva terassi kujuline. Terasside seinu kaunistab sammastik ja omavahel ühendavad neid kaks pikka kaldteed. Ülemise terrassi sammaskäiguga ümbritsetud õuest pääses selle taha kaljusse raiutud pühamusse. Kaldteede, terrasside ja sammaste vahelduses ilmneb egiptuse arhitekti kõrgeltarenenud rütmitunne, mis näiteks Mesopotaamia kunstnikel puudus
Egiptuse templite kõige uhkem arhitektuuriline element oli sammas. Sambakapiteelidele anti stiliseeritult lootose, papüüruse ja palmi vorm. Suurimad ja kuulsaimad templid asuvad Karnakis ja Luskoris, mõlemad on pühendatud jumal Amonile. Neid ehitati poolteist tuhat aastat umbkaudu. Kaljuhaudade juures asuvatest kaljutemplitest on arhitektuuriliselt kõige huvitavam 16. -15. Sajandil eKr ehitatud kuninganna Hatseputi tempel Dair al-Bahris, 20. Sajandist pärineva vaaraode Mentuhotepite hauatempli lähedal. Niisama kuulus või veel kuulsamgi on Ramses II kaljtempel Abu Simbelis Nuubias (umbes aastast 1250 eKr) Selle sissepääsu ees asetseb neli imposantset 20 meetri kõrgust kaljust välja raiutud vaaraokuju. Kujutav kunst Egiptuse skulptuuril, reljeefil ja maalil oli samuti eelkõige kultuslik tähendus ning seetüttu formeerusid käsitluslaadis kindlad kaanonid (reeglid), mis olid seda rangemad, mida tähtsamat isikut kujutati
annaabi.ee 
