eluks ja tööks ettevalmistamise võtmes. Selgus, et tänapäevased mentorluspõhimõtted tulenevad eel-industriaalsete ühiskondade laste kasvatusmeetoditest: vanemad täiskasvanud õpetavad noori eluks ja ühiskonna toimimiseks vajalike tegevuste kaudu panustama ühiskonda. Reaalsete tööülesannete täitmine õpipoisina mentori kõrval loob keskkonna, mis võimaldab omandada tööturul ja ühiskonnas üldiselt vajalikke kompetentse. (Hamilton, Hamilton 2002) Mentorlussuhe koosneb mentorist, kes on omal alal kõrgelt spetsialiseerunud ning jagab enda teadmisi vähem kogenud isikuga (mentee), kellel on huvi konkreetses valdkonnas kogemusi omandada. (Bynum, 2015) Parim mentorlussuhe sarnaneb pigem suhtele, mis on vanema ja "täiskasvanud lapse" vahel, kui ülemuse ja alluva vahel (Chopra ja Saint 2017). Mentorlusel on sarnaseid jooni sõprusega, nagu näiteks inimesest hoolimine, kuid see ei ole kahe inimese vaheline sõprus
keskkonda. Nad ei ole tuimad töörabajad, vaid loovad ja loomingulised töötajad. Väärtstavad oma elu terviklikumalt ja nad on valmis ebasobivast töökeskkonnast kiirelt lahkuma. Märksõnad mis ühendavad uued juhtimissuunad uue põlvkonna isikuomadustega: Motivatsioon, sünergia, pühendumus, loovus, isiklik potensiaal ja tugevused, koostöö. 49. Juhendamine versus mentorlus Töökohal on soovitav alustada juhendamisest ja edasi liikuda mentorlussuhetesse. Kuigi mentorlussuhe on võrdväärne, on soovitav, et mentee valib mentori. Juhendamine on seotud eelkõige tööalaste eesmärkidega, isiksuslikku poolt ei rõhutata. Paljud org. pole valmis selleks, et töötaja laiem arendamine võib kaasa tuua tema lahkumise organisatsioonist. Juhendamist kasut. Uute töötajate sisseelamise hõlbustamiseks. JUHENDAMINE- Lühiajalised probleemid, eesmärgid tulemused. ÜHISOSA: AMETIOSKUSED MENTORLUS- Pikaajaline proffessionaalne ja personaalne areng. 50. Mentorluse mudelid
annaabi.ee 
