Teistele autoritele kuuluvaid seisukohti ... võib töös esitada kas tsitaatidena või refereeringutena. Tsitaat peab igas aspektis täpselt vastama originaalile ning esitatakse jutumärkides. Tsiteerimisel võõrkeeltest tuleb tsitaat eesti keelde tõlkida võimalikult adekvaatselt. Viide tehakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. (Teadustöö alused 2005, 101) menteerivas vormis. Jutumärke ei kasutata. Kui autoreid on mitu, kirjutatakse esimese autori perekonnanimi ja „jt“. Eesti ühinemisele Euroopa Liitu järgnes erinevate ametkondade integreerumine EL vastavate ametkondadega (Purju jt 1999). 15 Kui viidatakse sama autori mitmele allikale samast aastast, lisatakse ilmumisaastale väiketäht (näiteks „Koppel 2004a“ ja „ Koppel 2004b“).
.. võib töös esitada kas tsitaatidena või refereeringutena. Tsitaat peab igas aspektis täpselt vastama originaalile ning esitatakse jutumärkides. Tsiteerimisel võõrkeeltest tuleb tsitaat eesti keelde tõlkida võimalikult adekvaatselt. Viide tehakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. (Teadustöö alused 2005, 101) Refereerimisel antakse originaali mõte edasi vabas, sageli kokkuvõtlikus ja kom- menteerivas vormis. Jutumärke ei kasutata. Kui autoreid on mitu, kirjutatakse esimese autori perekonnanimi ja „jt“. 15 Eesti ühinemisele Euroopa Liitu järgnes erinevate ametkondade integreerumine EL vastavate ametkondadega (Purju jt 1999). Kui viidatakse sama autori mitmele allikale samast aastast, lisatakse ilmumisaastale väiketäht (näiteks „Koppel 2004a“ ja „ Koppel 2004b“).