seejuures tähelepanu asjaolule, et huvitaval kombel on kõige paremal tasemel just amatöör- orkestrid (“neist eriti aga üks” 227 ), kelle tase läheneb jõudsalt Skandinaavia ja Lääne-Euroopa džässorkestrite tasemele, kuna professionaalid on suhteliselt staatilises olekus. Ta toob ka välja selle nähtuse arvatava põhjuse – amatööride suurema huvi ja töökuse. Siia võiks ilmselt lisada veel ühe olulise nüansi – peale suure huvi oli amatööridel ka rohkem aega eksperi- menteerida ja proovidel koosmängu lihvida, pikad öised mängud suitsustes saalides aga pärssisid professionaalide huvi sellise “peentöö” vastu. 226 Intervjuu siinkirjutajale 21.01.2005 Stockholmis. 227 Silmas on peetud ilmselt Kuldset Seitset, kes oma tasemelt oli kõigist teistest tublisti üle. 102 H. Ambeli puhul hämmastab kõige enam tema teadmiste sügavus ja analüüsioskus – oli ta ju
takse ja ohjatakse kvaliteeti. Kvaliteedijuhtimissüsteemi asemel räägitakse üha enam kvaliteetsest juhtimissüsteemist. Selle eesmärk on tagada kliendi rahulolu, parandada tootlikkust ning doku- menteerida ja turvata toodete ja teenuste kvaliteeti ning arendada uusi kvaliteeditaseme hoidmise meetmeid. Kvaliteedi juhtimise süsteemi osadeks on kvaliteedikäsiraamat, kirjalikud juhendid ja vastavasisuline andmebaas. Kvaliteeti hinnatakse auditeerimisega. Kvaliteediauditi all mõeldakse süstemaatilist ja sõltu-