Ateena ja Sparta – kas erinevad mentaliteedid? Kui rääkida Vana – Kreekast, tuleb paljudele meelde peamiselt kaks linnriiki – Lakoonia maakonna keskus Sparta ja tänaseni Kreeka pealinnaks olev Atika maakonna keskus Ateena. Mõlemad, küllaltki raskesti ligipääsetavates kohtades asuvad linnriigid olid 5 sajandiks eKr kasvanud teistest oluliselt suuremateks ja muutunud kõige tähtsamaks. Tekib küsimus, kas need Kreeka erinevates osades asuvad linnad on oma mentaliteedilt sarnased või on nende vahel lisaks suurele vahemaale kaardil ka erinevused riikide vaimsuses. Nagu igas riigis, nii kujunesid välja ka Ateenas ja Spartas oma seadused, kombed ja kasvatusmeetodid. Teistest linnriikidest eristas Spartat ja Ateenat suurus, kui tavaliselt oli poliste elanike arv 30- 40 tuhande inimese vahel, siis Spartas ja Ateenas oli elanikke umbes 200000. Oluline on siinkohal rõhutada, et kõik elanikud ei olnud kodanikud. Nii Spartas kui Ateenas oldi
tungimine põllumajandusse). // Paljurahvuseline impeerium Baltisakslased Vene impeeriumi teenistuses I. Vene impeeriumis elavad sakslased 1. Kolonistid: Põlluharijad, kõige arvukam grupp, kes oli kohanenud Venemaa agraaroludega ja leidnud endale arvestava koha impeeriumi majanduselus. 2. Linnasakslased: Eelkõige Peteruris ja Moskvas elavad sakslased,kes tegelesid käsitööga, kaubandusega jms eluvaldkondadega. nemad olid elulaadilt ja mentaliteedilt kõige lähemal venelastele. 3. Riigisakslased: Venemaal elavad Saksa riigi kodanikud 4. Baltisakslased: Eelkõige Läänemere kubermangudes elavad sakslased, kes omasid erilist rolli keisririigi enamikes eluvaldkondades. Esimesed balitsakslased astusid Venemaa teenistusse juba 16. sajandil, kuid oluliseks murrangusündmuseks oli kindlasti Põhjasõda ja endiste Rootsi ülemere provintside ühinemine Venemaaga.