tan x = -. Seega x 2 x 2 on tegemist teist liiki katkevuspunktiga. 4. Funktsioon f (x) = sin x1 katkeb kohal x = 0. Kuna u ¨hepoolsed piirv¨a¨artused lim- sin x1 ja lim+ sin x1 puuduvad (vt §2.5), siis on tegemist teist liiki katke- x0 x0 vuspunktiga. 2.10 ¨ Uhepoolne pidevus. Pidevus hulkadel. Ele- mentaarfunktsioonide pidevus. ¨ Uhepoolselt pidevad funktsioonid. Funktsiooni f nimetatakse vasakult pi- devaks punktis a, kui aratud argumendi v¨a¨artusel a, st a X, 1. f on m¨a¨ 2. eksisteerib l~oplik vasakpoolne piirv¨a¨artus lim- f (x), xa 3. lim- f (x) = f (a). xa Analoogiliselt defineeritakse ka paremalt pidev funktsioon. Selleks tuleb definit-
tan x = -. Seega x 2 x 2 on tegemist teist liiki katkevuspunktiga. 4. Funktsioon f (x) = sin x1 katkeb kohal x = 0. Kuna u ¨hepoolsed piirv¨a¨artused lim- sin x1 ja lim+ sin x1 puuduvad (vt §2.5), siis on tegemist teist liiki katke- x0 x0 vuspunktiga. 2.10 ¨ Uhepoolne pidevus. Pidevus hulkadel. Ele- mentaarfunktsioonide pidevus. ¨ Uhepoolselt pidevad funktsioonid. Funktsiooni f nimetatakse vasakult pi- devaks punktis a, kui 1. f on m¨a¨aratud argumendi v¨a¨artusel a, st a X, 2. eksisteerib l~oplik vasakpoolne piirv¨a¨artus lim- f (x), xa 3. lim f (x) = f (a). xa- Analoogiliselt defineeritakse ka paremalt pidev funktsioon. Selleks tuleb definit- sioonis esinev vasakpoolne piirv¨a¨artus lim- f (x) asendada parempoolse piirv¨a¨ar-