Jaotus tulenes vajadusest eristada asju, mille võõrandamiseks tuli teha pidulik vormeliga tehing (mancipatio) ja neid, mille puhul piisas lihtsast üleandmisest (traditio) Teine eristus on Gaiuse asjade liigitus nende omaduste alusel: RES (esemed) Corporales (kehalised asjad) Incorporales (kehatud asjad) See liigitus enamikes riikides Lisaks sellele: res quae pondere numero mensurae consistunt (asjad, mida määratletakse kaalu, arvu ja mõõdu järgi tänapäeval kasutusel mõiste asendatavad asjad) res quae usu consumuntur (äratarvitatavad asjad) res quae sine interitu dividi non possunt (asjad, mida ei ole võimalik jagada ilma hävitamata) res mobiles-res immobiles (vallas- ja kinnisasjad) Asja liigitustest erinev, ent asjaõiguse mõismise seisukohalt tähtsad on ka:
väljaandest. mis on olemas ainult õiguslikult, näiteks pärand, kasutusvaldus ja mistahes viisil omandatud obligatsioonid.) Lisaks sellele eristati Rooma õiguses järgmisi asjade liike (mitte tingimata Gaius). Kui eelnevalt nimetatuid juristid defineerisid, siis järgnevate liikide ja mõistete olemasolu nad lihtsalt eeldasid. Samuti ei toonud nad seepärast välja vastandliike, vaid nimetasid vaid ühe või teise: 1) res quae pondere numero mensurae consistunt (asjad, mida määratletakse kaalu, arvu ja mõõdu järgi – tänapäeval kasutusel mõiste asendatavad asjad) näiteks teravili, raha, vein, kuld, hõbe. 2) res quae usu consumuntur (äratarvitatavad asjad) näiteks vein, õli, teravili, riietus. Äratarvitatavad ja asendatavad asjad ei ole samased, näiteks raamat võib olla asendatav, aga mitte äratarvitatav. Äratarvitatavad asjad on peamiselt söögid ja joogid.
annaabi.ee 
