Karjamaad ja metsad olid jätkuvalt küla ühiskasutuses. Kõige arvukama talurahvarühma moodustasid adratalupojad (nimetus sellest, et nende talude põldude suurusi hinnati adramaades). Adratalude kõrval esines veel üksjalgade, vabadike, pobulite jh vähese maaga talupidamisi. 6. Rootsiaegsed maamõõdu- ja -hindamistööd. (lk 50) Maamõõdutööd. 17..saj olid murranguks maakorraldustööde arengus, kuna selle sisu täienes kaardimaterjali laialdase kasutamise ja maade hindamisega. Mensuli leiutamine ja kasutuselevõtt koos astrolaabiga andis võimaluse laialdaseks mõõdistamiseks ja kaardistamiseks. Eesti territooriumi minek Rootsi riigi koosseisu mõjus soodsalt 6 maamõõdutööde arengule Eestis, kuna Rootsis alustati laiaulatuslikku riigi territooriumi kaardistamist. Laialdasemad riigi poolt organiseeritud maamõõdutööd Eestu alal algasid 17.saj I poolel.
1772 J. F. Schmidti Riia kubermangu kaart. Eesti alalt umbes 2800 geogr nimetust. 1765-1798 maade reguleerimine Saaremaal koos kaardistamisega 1798 L. A. Mellini atlas, valmis 1798, oli mõeldud täienduseks Hupeli teosele "Topographische Nachrichten von Lief und Estland 1774-1782. Mõõtkavas 1:200000 ning sisaldas 7100 geograafilist nimetust. Aluseks eelnevad kaardid ja mõisaplaanid. Puudus triangulatsioon. Triangulatsiooonil rajaneva kartograafia algus Eestis. 1803-04 Sõjaväetopograafia mensuli, vahel ka astrolaabi abil. 1809 triangulatsioon Peterburist piki Soome lahe rannikut Tallinnani, teostaja Karl Tenner. 1810 jõuti Narva, 1811 Tallinna ja Tartuni 1812 anti ka Prantsusmaal välja prantsuskeelne sõjakaart Venemaa kohta 1816-19 J. W. Struve juhtmisel ja LÜÖS toel ehitati välja triangulatsioonivõrgustik (aluskolmnurk Võrtsjärve jääl 13,34 km, mõõdeti välja talvel 1819) 1839 Carl Gottlieb Rückeri Lm spetsiaalkaart kuuel lehel. Mõõtkava 1:184275, Eesti
annaabi.ee 
