Mõõdistustööde üldine printsiip on üldiselt üksikule. See tähendab, mõõdistataval alal valitakse tugipunktid, mille asend fikseeritakse väga täpselt. Situatsioonipunktide asend määratakse tugipunktide suhtes väiksema täpsusega. Mõõdistustööde liigitamine Geodeetilise instrumendi toetuspunkti alusel: maapealne, aero- ja meremõõdistus Metodoloogia ja riistvara alusel: teodoliit-, tahhümeetriline-, mensul-, GPS-, aerofoto- topograafiline-, bussool-, silmamõõduline mõõdistus ja nivelleerimine Geodeetiline mõõdistamine, Tasapinnaline mõõdistamine 2. Horisontaalprojektsioon Joone pikkus d= I S horisontaalprojektsioon S=d*cosv või S= II S horisontaalprojektsioon S=d- delta d 3.Meridiaanid ja paralleelid Maa telge läbivate tasandite lõikumisel ellipsoidiga tekivad tõelised e. geograafilised meridiaanid. Maa teljega risti olevate tasandite lõikumisel ellipsoidiga tekivad paralleelid.
Kaartide koostamisel lähtusid kaardikirjastajad reisikirjeldustest, mõneti kasutati ka enda kogutud teadmisi kui oli külastatud mõnda kohta isiklikult. Tänu 17. sajandi mitmele optilisele leiutisele nagu seda on teleskoop ja Gunter'i kvadrant, muutus maamõõtmine täpsemaks. Muutus võimalikuks määrata geograafilist laiust päeval Päikese ja öösel Põhjanaela järgi. Põhiliseks mõõdistusmeetodiks oli mensulmõõdistamine (mensul e. plaanistulaud). Erinevate autorite poolt valmistatud kaartidel on Eesti rannajoon väga erinev. Tähtsamad kaardid ja autorid: · Venemaa kaart 1614,Hessel Gerritsz, Hollandi kartograaf, Eesti ala kohta on kaardil märgitud mitmed saared ja kohanimed. Peipsi järv on kujutatud väiksemana kui seda on Pihkva järv. · Rootsi kaart 1626, Andreas Bureus, Eesti alalt 150 geograafilist nime
annaabi.ee 
