arenemiseks. Enamlevinud 28-päevase menstruaaltsükli korral toimub ovulatsioon reeglina tsükli keskel (menstruatsiooni esimene päev loetakse tsükli esimeseks päevaks). Kuna seemnerakud püsivad naise suguteedes viljastamisvõimelisena mitu päeva, on rasestumine kõige tõenäolisem, kui vahekorras ollakse tsükli 9.-15. päeval. Lühema või pikema menstruaaltsükli korral toimub ovulatsioon vastavalt varem või hiljem. Ovulatsiooni hetkest kulub järgmise menstruatsioonini 14 päeva, seda mõistagi siis, kui ei toimu rasestumist. Kui menstruatsioonid on ebaregulaarsed või tsükli pikkus püsivalt alla 22 või üle 35 päeva, naisel ovulatsioone enamasti ei toimu. Luteiniseeriv hormoon (S,P-LH) Luteiniseeriv hormoon (LH), nagu folliikuleid stimuleeriv hormoongi (FSH), on hüpofüüsi eessagara gonadotropiin, mis koosneb kahest alaühikust. Neist - alaühik on LH, FSH, türeotropiini (TSH) ja koorioni gonadotropiini (hCG) puhul identne ning ß-alaühik
suurtes piirides, kuid tavaliselt eritub 50-80 ml verd päevas. Menstruatsioonide algamiseks on vajalik, et kehakaal oleks vähemalt 46-47 kg. Umbes aasta enne esimest menstruatsiooni hakkab tupest naissuguhormoonide toime tõttu erituma valgevoolust see on loomulik limane eritis, mis niisutab ja kaitseb tuppe. Tõenäoliselt on ka su rinnad hakanud kasvama ning ilmunud karvad kaenla alla ja häbemekingule. Rindade arengust esimese menstruatsioonini kulub umbes kaks aastat. Kasvuspurdi algusest kuni menstruatsioonide algamiseni kulub keskmiselt aasta. Füüsilised muutused murdeeas (poisid) Murdeiga ehk puberteediiga ehk suguline küpsemine algab poistel 9.-14. eluaastal. Mehetunnused kujunevad välja 2-5 aasta jooksul. Poiste puberteet algab tavaliselt aasta kuni kaks pärast tüdrukute puberteedi algust. Tihti juhtub, et ühes ja samas klassis käivad poisid veel lapse välimusega, tüdrukud on aga küpsed neiud.
kiiritatavasse piirkonda. Eriolukorras on uuringud, mille puhul loode jääb vahetusse uuritava piirkonna lähedusse või asub uuritavas piirkonnas. Ettevatust isotoopuuringutega, mille puhul isotoopi sisaldav veri võib läbida ka loodet. Fertiilses eas naistelt küsitakse kriitilise piirkonna uuringute puhul alati võimaliku raseduse teadaoleva kohta. Kui on kahtlus rasedusele või kindel rasedus, tuleb uuring võimalusel edasi lükata kuini lapse sündimiseni või järgmise menstruatsioonini. Võib esineda olukordi, kus uuringust sõltub raseda, seega ka loote tervis. Sel juhul tuleb risk tegemata uuringust lugeda suuremaks nii naisele kui lootele. Pärilik risk Suguorganite (munandid, munasarjad) eksponeerimisel kiirgusele tekib võimalus pärilike järeltulevatele põlvedele ülekanduvate pärilike haiguste või väärarengute tekkeks. Kuigi pärilikku kiirguse toimet ei ole inimestel täheldatud, tuleks ikkagi
annaabi.ee 
