laiendas mingi sõna tähendust, rebis selle kontekstist välja ning seejärel tegutses see Menocchio mälus edasi, moonutades teksti enda sõnu." [Carlo Ginzburg ,,Juust ja vaglad. Ühe 16. sajandi möldri maailm"] See näitab, et Menocchiol olid välja kujunenud omad arusaamad elust, eriti usuküsimustes. Teistsugune maailmapilt tõi talle aga kahjuks kuhjaga probleeme, mis viisid lõpuks tema hukkamiseni. Menocchiost oleks võinud saada kindlasti midagi enamat, ent elu oli talle andnud möldri ameti. ,,Juust ja vaglad" on ehe näide sellest, kuidas ühe lihtsa inimese saatus võib olla väga huvitav ja ka kultuuriajalooliselt tähtsal kohal. Oluline ei ole ju vaid see, mis toimus valitsejate ja ülikutega, pigem on kultuuri tekkel tähtsaim osa just tavainimesel. Ka üks inimene võib palju ära teha, et kultuuri ja selle arusaamu muuta, heaks näiteks siinkohal on Lucien Febvre'i
sajandi möldri maailm" (ptk 15, lk 7880), mille leiate allpool eksamisse kopeerituna. Andke sellele ülevaatlik raamistus, tuginedes loengutes rakendatud kultuurilooliste tekstide analüüsi meetoditele. Käsitlege antud tekstikatke tausta, sisu ja esitust paigutage see kultuuriloolisse konteksti. Püüdke oma arutluses seostada kursuse käigus vaadeldud erinevaid teoseid (loetud uurimusi ja teataval määral ka vaadatud filme). Carlo Ginzburgi lugu räägib 16. sajandi möldrist Menocchiost, lihtsast inimesest. Autor lähtub loo jutustamisel üksikisikust, kelle kaudu ta üritab iseloomustada toonast ühiskonda. See annab võimaluse jõuda ka lihtrahva kirjelduseni. Selle loo puhul on oluline teada, et lugu toimub 16. sajandil, kuid on kirja pandud 20. sajandil. Seega kajastub tekstis ka 20. sajandi inimese vaade. Igasugustes tekstides peegeldub nii kirjeldatava aeg kui ka kirja panemise aeg. Filmide puhul on seda kerge
annaabi.ee 
