(Norwegian, 2015) Norra koolid peavad õpetama mõlemat keeleversiooni, kuid õpilased saavad valida, kumba keelt nad õpivad peamise keelena. (Ager, 1998-2015) „Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neil on mõistus ja südametunnistus ning nende suhtumist üksteisesse peaks kandma vendluse vaim.“ (ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon) on Norra keele bokmål-versioonis „Alle mennesker er født frie og med samme menneskeverd og menneskerettigheter. De er utstyrt med fornuft og samvittighet og bør handle mot hverandre i brorskapets ånd.“ Nynorsk-versioonis on see „Alle menneske er fødde til fridom og med same menneskeverd og menneskerettar. Dei har fått fornuft og samvit og skal leve med kvarandre som brør.“ (Ager, 1998-2015) Kasutatud allikad: 1. (2014). Norra keel. Külastatud 19.10.2015, et.wikipedia.org: https://et.wikipedia.org/wiki/Norra_keel 2
soll an engem Geescht vu Bridderlechkeet denen anere géintiwwer handelen. 4 norra – 4,2 miljonit kõnelejat. Kaks varianti – nynorsk ja bokmål. Üks on pigem talurahva keel, teine haritute (aga ei pruugi alati nii olla). Nynorskikeelse hariduse saab u 25% norralastest, kuid regulaarseid kasutajaid on vähe. 70-75% norralastest räägib dialektides. Tähestikus lisaks tähed æ, ø, å. Alle mennesker er født frie og med samme menneskeverd og menneskerettigheter. De er utstyrt med fornuft og samvittighet og bør handle mot hverandre i brorskapets ånd. rootsi – kõnelejaid u 8,3 miljonit, räägitakse Rootsis ja Soomes. Taani ja Norra keelega lähedalt suguluses, nii kirjas kui kõnes mõistetav. Tähestikus lisaks täht å, ä, ö. saksa – u 100 miljonit inimest Saksamaal, Austrias, Lichtensteinis, Belgias, Šveitsis, Luksemburgis taani – 5,2 miljonit kõnelejat
annaabi.ee 
