5 4 Tallinna Tehnikaülikooli tudengi kodulehekülg: http://postikana.ttu.ee/~kairi/info.html 5 ibid 8 4. Giza püramiidid Giza püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maailmaime hulka, olles esimesel kohal. Umbes 2600 aastat e.Kr ehitati Egiptuses Gizas kolm püramiidi Cheopsi, Chephreni ja Mykerinose (Vana-Egiptuse nimetused Hufu, Hef-Re, Menkau-Re) (Lisa 5.), mis olid loodud kolmele Egiptuse vaaraole. Giza püramiidid ehk suured püramiidid pärinevad Vana riigi ajast, mil Egiptuse valitsejate absoluutne võim oli haripunktis. 4. 1. Cheopsi püramiid Cheopsi püramiid on XXVII sajandil e. Kr. elanud vaarao Cheopsi püramiid. Cheopsi püramiidi on kõige suurem ja kõige kuulsam püramiid. Selle küljepikkus on umbes 230 meetrit ja kõrgus 137,3 meetrit, esialgu oli see 146,6 meetrit. Püramiid katab 5,4 hektari suuruse pinna
Snofru murdpüramiid Dashuris aga kujutab endast kõrget mastabat, mille ülemist osa katab klassikalise põhmõtte järgi ehitatud püramiid. Riigi võimsuse kasvuga seoses hoogustus püramiidide ehitamine sedavõrd, et kokku ehitati Vana riigi ajal vähemalt 7 suut püramiidi, lisaks veel arvukalt väiksemaid. Kuulsaimateks püramiidiehitajateks said vaaraod Cheops ( Hu - fu ), Chephren (Hef - re ) ja Mykerinos ( Menkau - re ), kelle ajal ehitatud püramiide loetakse vanaaja seitsme maailmaime hulka kuuluvaks. Suurim oli Cheopsi püramiid algkõrgusega 146,6 m ( praegu on kõrgus tipu varisemise tõttu 137 m ) ja küljepikkusega 233 m. Küljed olid orienteeritud täpselt põhiilmakaarte suunas. Cheopsi püramiidi proportsioonides ilmneb juba selge matemaatiline võrrand - põhja moodustab ruut, küljed on aga võrdhaarsed kolmnurgad. Kivikoloss on üles
annaabi.ee 
