Haigused. Meningiit. Peamine meningiiditekitaja pärast Hib-vaktsineerimise algust, raskemate tagajärgedega: suremus 20%, rasked jääknähud 20% (kuulmishäired). Võib levida KNS-i pärast baktereemiat, kõrva- või siinuste infektsioonhaigusi, peatraumat (subarahnoidaalruumi ja ninaneelu seose tekkimisel). Vastsündinutel harv, peamine lastel ja täiskasvanutel. Suremus ja tõsised neuroloogilised puudused on 4…20 korda tõenäolisemad kui teiste põhjustega meningiitide puhul. Pneumoonia. Ägeda algusega krupoosne pneumoonia, letaalsusega 5% (vanemaealistel, immunokompromiteeritutel). Algus: tõsised külmavärinad, palavik 39…41°C. Patsiendil sageli eelnevatel 1…3 päeval viirusliku hingamisteedeinfektsiooni sümptomid. Produktiivne =P köha, rögas vähe verd. Rinnavalu sage. Üldiselt lokaliseerub kopsu alumistes sagarates, kuna peamiseks põhjuseks on aspiratsioon. Abstsesse reeglina ei teki, v.a. spetsiifiliste
• Olulisemad laste hingamisteede nakkuste põhjustajad. • Loetleda erinevate uuritavate materjalide võtmise ja saatmise viise hingamisteede nakkuste korral (viirusdiagnoosiks ja tekitaja isoleerimiseks). • Loetleda põhilisemaid reaktsioone ja meetodeid, millised on Eestis kasutusel olulisemate hingamisteede viirusnakkuste diagnostikas. Ülesanne 2 . Viiruslikud neuroinfektsioonid Loetleda olulisemad närvisüsteemi haigusi tekitavad viirused • Meningiitide põhjustajad • Entsefaliitide põhjustajad • Krooniliste närvisüsteemi infektsioonide põhjustajad • Olulisemate neuroinfektsioonide diagnoosimise meetodid 80 Ülesanne 3. Viirushepatiidid Loetleda viirushepatiitide tekitajad, samuti viirushaigused, milliste puhul hepatiidid esinevad tüsistusena. A. Uuritav materjal hepatiitide korral. • HAV – roe, veri (harva), vereseerum;