Palkidest 5-meetrine kaitsetala, mis oli tihendatud pinnasega. Neoliitikumi ja pronksi ajastul tekkisid ka esimesed kiviehitised. Neid kivirahnudest ehitisi nimetatakse MEGALIITEHITISTEKS, mis on jaotatud kolmeks : MENHIRID;DOLMENID;KROMLEHHID MENHIR: otsale püsti aetud kivitulp, mis on paarkümmend meetrit pikk. Neid kasutati kas valduste märgistamiseks või seoses matuserituaalidega. Paljud menhrid on seatud kas ridadesse või paiknevad rühmiti. Menhreid võib leida Euroopas ja Põhja- Aafrikas. Tundtuim koht asub Prantsusmaal - CARNAC Järgmine megaliitehitise tüüp on Dolmen. See on juba ehituselt lisaks kujule ka interjööriga. Lihtne dolmen saadi siis, kui kahele püstisele kivile asetati kiviplaat (sarnaneb väravale). Üldehitus koosneski püstistest kividest, mille peale asetati
Kromlehh koosneb ringikujuliselt paigutatud, inimestest kõrgematest püstistest kiviplokkidest, millele on paarikaupa kolmas plokk peale tõstetud. Need ehitised arvestavad taevakehade liikumist, nt üks suund on orienteeritud punkti poole, kust päike tõuseb aasta pikimail päeval. Aastaaegade vaheldumine on elutähtis põlluharijaile ja karjakasvatajataile ja see oli uskumuste olulime teema. Kultustliku tähendusega olid algselt kõrged püstised kivirahnud menhrid, mille nimi tähendab keldi keeles pikka kivi. Vahel asuvad teist tüüpi megaliitiliste ehitiste juures. Kilomeetripikkuste ridadena katavad menhrid välja Prantsusmaal Cranacis. Menhireid leidus Lääne-Euroopas, Saksamaal, Skandinaavias ja väljaspool Euroopat. Suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat kannab nime dolmen, mis tähendab kivilauda. Dolmenid olid kivikalmed, kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt. Leidub ka Aafrikas ja Aasias. 3
annaabi.ee 
