50ndatel aastatel alustas Etioopia koostööd NSV liidu ja teiste sotsialistlike riikidega. Etioopia algatas ka Aafrika Ühtsuse Organisatsiooni. Inflatsioon, korruptsioon ja viljaikaldused põhjustasid mahajäänud ühiskonnakorra ja majandusega riigis eriti raske olukorra. Nälga suri paari aasta jooksul u. 200 000 inimest. 1974. aastal puhkes feodalismivastane revolutsioon ja troonilt kõrvaldati haile Selassie I ning kaotati monarhia. 1977 sai võimule Haldusnõukogu esimees Mengistu Haile Mariam. Sotsialistlikule arenguteele asunud riigis hakati teostama radikaalseid reforme: natsionaliseeriti pangad, suuremad tööstus-, kaubandus- ja veondusettevõtted ning maa, kehtestati 8-tunnine tööpäev, palgamiinimum. Moodustati ka Üleetioopialine Talurahvaliit. Uue võimu poliitika põhjustas sise- ja välisreaktsiooni elavnemise. 1977 alustas Etioopia sõda Somaali DV-ga, kuid sai lüüa. Iseseisvus kaitsmiseks sai Etioopia abi NSV liidult, Kuubalt ja teistelt
mingit tulemust andnud, kuna seda tõlgendatakse Briti kolonialismi asendamisena Araabia islamistliku hegemooniaga, eriti kui sellega käib kaasas araablastest ametnike määramine lõunakubermangudesse.10 Erinevaid kodusõja osapooli on toetanud ka mitmed naabrid ja ka teised välisriigid. SPLM-SPLA-d ehk Sudaani Rahvavabastusliikumist ja selle sõjalist tiiba Sudaani Rahvavabastusarmeed on toetanud Etioopia liider Mengistu Haile Mariam, aga samuti Kuuba, Iisrael, Eritrea, Uganda, Tsaad ja ka endine Ida-Saksamaa. Valitsusvägesid omakorda on toetanud islamimaad, eriti on tõstetud esile Liibüa osalust. Konflikti on püüdnud vahendada nii mitmed riigid (Nigeeria, Norra) kui ka suured organisatsioonid (Maailma Kirikute Nõukogu, Araabia Liiga, Aafrika Ühtsuse Organisatsioon). Kodusõda pole suutnud lõpetada ei välisabi ühele konflikt poolele ega ka vahendustegevus.11 2004
annaabi.ee 
