Kohustuslikud menetlusosalised on automaatselt menetlusosalised. Taotleja võib ka puududa – haldusorgani enese initsiatiivil algatatud menetluste puhul, nt riikliku järelevalve menetlus. Taotleja ja adressaat võivad (ei pruugi) kokku langeda – nt isik taotleb toetuse maksmist ja samal ajal on ka toetuse saajaks. Adressaat on enamasti konkreetne isik või isikud, üldkorralduse puhul on adressaadid aga määratletud üldiste tunnuste alusel. Kolmandate isikute, kelle õigusi menetlustulemus võib puudutada (vrd lg 2 „kelle huve […] võib puudutada”), kaasamine on äärmiselt oluline. RKHK 3-3-1-56-02, p 9: „[…] tulenevalt inimväärikuse, õigusriigi, efektiivse õiguskaitse ning hea halduse põhimõtetest tuleb haldusmenetlusse kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et haldusakt võib piirata tema õigusi. Neid põhiseaduslikke põhimõtteid rakendades
enese initsiatiivil algatatud menetluste puhul, nt riikliku järelevalve menetlus. Taotleja ja adressaat võivad (ei pruugi) kokku langeda – nt isik taotleb toetuse maksmist ja samal ajal on ka toetuse saajaks. Adressaat on enamasti konkreetne isik või isikud, üldkorralduse puhul on adressaadid aga määratletud üldiste tunnuste alusel. 18 Kolmandate isikute, kelle õigusi menetlustulemus võib puudutada (vrd lg 2 "kelle huve […] võib puudutada") kaasamine on äärmiselt oluline. Nt RKHK 3-3-1-56-02, p 9: "[…] tulenevalt inimväärikuse, õigusriigi, efektiivse õiguskaitse ning hea halduse põhimõtetest tuleb haldusmenetlusse kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et haldusakt võib piirata tema õigusi. Neid põhiseaduslikke
annaabi.ee 
