Teabe- või registrikanne võib osutada haldusaktiks, kui seadusega on talle antud haldusaktiga võrdne tähendus. Kui selle otseseks eesmärgiks on andmesubjektile otseste õiguste ja kohustuste tekitamine. Näiteks haldusaktiks on avaliku koosoleku registreerimine, erinõuetega tegevusala kandmine majandusregistrisse, välismaalase üheajalise töötamise Eestisse registreerimine jne. Toimingute puhul on oluline eristada neid menetlustoimingutest. Toimingud, mis toimuvad haldusmenetluse raames (isiku ära kuulamine, taotluse vastuvõtmine, maksumenetluses tehtud kontrollakt, ekspertiisi määramine jne). Menetlustoiminguid saab vaidlustada üksnes koos põhiaktiga. Toiming peab olema ka tehtud seaduse alusel. Toimingu õiguspärasuse analüüs näeb välja täpselt samasugune nagu haldusakti puhul. Toimingu puhul on mänguruum suurem. Veel on õiguslikult siduvad mõned heakskiidud. (tegemist ei ole haldusaktiga vaid toiminguga)
Kõigepealt tuleb siinjuures arvestada, et vastavalt KarS §-s 310 sätestatule on võimalik küll karistada prokuröri teadvalt süütule isikule süüdistuse esitamise eest, kuid karistusseadustikus ei nähta ette vastutust alusetu kriminaalmenetluse alustamise eest. 12. Samuti on oluline märkida, et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. septembri 2008. a lahendis nr 3-1-1-41-08 on nenditud, et kriminaalmenetluse alustamine ei ole kohtulikult vaidlustatav. Erinevalt üksikutest menetlustoimingutest või kohtueelse menetluse raames koostatud määrustest ei ole KrMS §-s 228 sätestatu süstemaatilise ja teleoloogilise tõlgendamise pinnalt kohtueelne menetlus kui ajas kulgev nähtus tervikuna vaidlustatav ei KrMS VIII peatüki 5. jaos sätestanud uurimiskaebe- ega ka mistahes muus korras. Tulenevalt KrMS § 193 lg-s 1 ja § 194 lg-s 2 sätestatust alustatakse kriminaalasja kohtueelset menetlust, kui on ilmnenud kuriteotunnused
annaabi.ee 
