legaliteediprintsiip, ja on riike, kus prokurör võib jätta süüdistuse esitamata, kui selleks puudub avalik huvi (kehtib oportuniteediprintsiip*8). Mõnes riigis on vandekohus või osalevad professionaalsete kohtunike kõrval ka tavakodanikud (kaasistujad), mis avaldab samuti mõju kriminaalmenetluse reeglitele ja prokura- tuuri ülesannetele. Mõned riigid lubavad erasüüdistust, teistes on süüdistusmonopol prokuratuuril. Ühte- des riikides on kannatanu kriminaalmenetluses menetluspooleks, teistes riikides on nad tavalise tunnistaja staatuses jne. Samuti on erinevalt reguleeritud suhted uurimisasutuste ja prokuratuuri vahel. Paljudes riikides peab uurimisasutus põhimõtteliselt järgima prokuratuuri korraldusi, kuigi tegelikkuses viiakse eeluurimist läbi küllaltki iseseisvalt. Teises riikides on uurimisasutused prokuratuurist sõltumatud. On ka kolmas mudel, kus politsei ja prokuratuur on integreeritud ühte institutsiooni.
allutatakse ebaõiglasele kohtumenetlusele. poolte võrdsus Poolte võrdsuse üle otsustamiseks on vaja võrrelda üht kohtumenetluse poolt teisega, et otsustada, kas ühel poolel on teisega võrreldes eeliseid. Nt kui ühel menetluspoolel on õigus küsitleda tunnistajat, siis peab ka teasel poolel olema võimalus küsitleda. EIK on sõnastanud poolte võrdsuste põhimõtte järgmiselt: igaüks, kes on menetluspooleks, peab omama võimalust esitada oma asja tingimustes, mis ei pane teda vis-à-vis oponendiga ebasoodsamasse olukorda. Krm-s poolte võrdsusest saab rääkida väga piiratud ulatuses. Süüdistus ja kaitse on väga erineval positsioonil ja erinevate võimalustega. Prokurör tegutseb isikliku huvita: ülesandeks on leida tõde ja kindlustada õiguse korrektne kohaldamine; tal on tõendamiskohustus; saab
annaabi.ee 
