Saksamaal lahendati nt nii, et isik võib pärast tavalise 3- astmelise institutsioonikohtusüsteemi läbimist esitada K-lise kaebuse KK-sse, vaidlustades Ik-u poolt PS-e kohaldamist. Sellise lahenduse puhul on tavaline 3-astmeline kohtusüsteem asendatud 4- astmelisega, mille tipus on KK-s. Omapärast varianti kasutas Ungari 1990-ndate alguses. Isikul oli valida, kas läheb K- lise kaebusega üldkohtusse või otse KK-sse. Ühe tee valik välistas hiljem teise tee valiku. Kuna KK-s menetlusloa süsteeme ei rakendatud, siis olid KK-d asjadega üle koormatud. Eristatakse teoorias nn väikest K-list kaebust ja suurt K-list kaebust. a) väikeseks K-liseks kaebuseks nim kaebust, millega K-line küsimus tõstatatakse IK- u ees. b) suur K-line kaebus esitatakse KK-le endale. K-liste küsimuste tõstatamisel tunneb Eesti õiguskord väikest K-list kaebust. 3) sageli antakse KK-sse pöördumise õigus teatud riigiorganitele seaduse
Teisel alusel aga hinnatakse, kas tegevus on toimunud kõige paremal võimalikul (tõhusamal) viisil. Eestis on 3 halduskohtu astet: 1. 2 halduskohut: Tallinna ja Tartu (4 kohtumaja: Tallinn, Pärnu, Tartu, Jõhvi) lahendab tavaliselt ainuisikuline kohtunik, kuid võib ka 3-liikmelise kolleegiumina; 2. 2 ringkonnakohut: Tallinn, Tartu eraldi halduskolleegiumid; 3. Riigikohus asukohaga Tartu halduskolleegium (NB! Riigikohtus on nn advokaadisund, eelduseks on nn menetlusloa andmine ning Riigikohus ei kogu ega hinda tõendeid). Halduskohtu pädevusse kuuluvad avalik-õiguslikud vaidlused, v.a need, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra (halduskohtul on n-ö lünki täitev pädevus). Halduskohtu pädevusse kuulub haldusaktide ja toimingute peale kaebuste ja protestide lahendamine, halduslepinguga seotud vaidluste lahendamine, avalik-õiguslikus suhtes kahju hüvitamise üle otsustamine,
RIIGIKOHTU PÄDEVUS Riigikohus vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Seaduses sätestatud juhtudel ja korras vaatab Riigikohus kohtulahendeid läbi teistmisavalduste alusel ja parandab kohtuvigu, samuti täidab muid sellest seadusest tulenevaid ülesandeid. Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. RIIGIKOHTU LOAKOGU Riigikohtus on loakogu, kes otsustab menetlusloa andmise tsiviil-, kriminaal- ja haldusasjade menetlemiseks Riigikohtus. Loakogusse kuulub igast kolleegiumist üks kohtunik. Loakogu koosseis, samuti Riigikohtu kohtunike loakogusse kuulumise järjekord määratakse kindlaks tööjaotusplaanis. Kohtunik ei või kuuluda loakogusse üle kuue kuu järjest. Loakogu valib oma liikmete hulgast esimehe, kes korraldab loakogu tööd. TEISTMINE ehk uuendamine on tehtud kohtuotsuse uuesti läbivaatamine(nt
Kassatsioonimenetlus (KassM) ` RK põhimenetlus ` Põhileselt Ringkonnakohtu otsuse peale, kuid - 383 lg 2: koos kassatsiooniga saab vaidlustada ka määruskaebe "allumatuid" määrusi - 189 lg 3: ringkonnakohtu otsust saab kohtukulude osaas vaidlust ka määruskaebe koras Korraline ja suspensiivne Menetlusloa süsteem Mittetäielik = vaid õiguskaebus o Kas kohtuprax ühtlustanmise funktsioon prevaleerib konkreetse asja õige lahendamise funktsiooni üle? 349 lg 3 p 2: menetlusse pretsedendi loomiseks 2 p 4: õigusallikas o RK seisukohtade siduvus menetlusõigus versus materiaalõigus, formaalne ning tegelik olukord
annaabi.ee 
