tähtaega järgimata. 2.4.3 Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus tühistas 4. aprilli 2010. a otsusega maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja töötasu ja kahju hüvitamise nõuded, ning tegi selles osas uue otsuse, millega mõistis kostjalt hageja kasuks lisaks välja saamata jäänud töötasu 12 319 krooni 24 senti ning kahjuhüvitise 36 948 krooni. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse osas ning jättis uue otsusega menetluskuludest 79,8% hageja ja 20,2% kostja kanda. Ringkonnakohus leidis, et palga maksmise nõude aegumise tähtaeg on 3 aastat, seega hageja nõude töötasu osas ei ole ole aegunud ja töötaja ei ole kohustatud tööd küsima. Sellest hoolimata ei ole hageja suutnud ära tõendada enda nõuet. Soomes lähetuses makstud palga osas leidis ringkonnakohus erinevalt maakohtust, et tööd pole õigesti tasustatud. Ringkonnakohus mõistis kostjalt välja lisaks 12 319 krooni 24 senti.
- Erikulud on menetlusosalise ilmumata jäämise tõttu kohtuistungi edasilükkamisest tingitud kulud ja sundtoomise kulud (KrMS 176). Erikulud hüvitab isik, kelle süül need on tehtud (KrMS 173 lg 3). - Lisakulud KrMS 177. Kriminaalmenetlus on kulukas üritus, mida suuremas osas finantseeritakse maksurahast. Samas on otsesed kulutused siiski otsustatud panna selle õlule, kes menetluses kulutusi põhjustas. Seega süüdimõistetu peab tasuma ka osa menetluskuludest. Menetluskulude liigituse leiad KrMS §-st 173. KrMS §§ 173...192 reguleerib seda, millised kulud loetakse menetluskuludeks ja kelle kanda need jäävad. Millised kulud jäävad kriminaalmenetluse korrakohase toimise puhul igal juhul riigi kanda? Kas ka need kulud tuleks süüdimõistetutelt välja mõista? - Õigeksmõstva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades KrMS 182 sätestatud erandeid (181 lg
annaabi.ee 
