Maareformi seaduse esialgsed redaktsioonid olid väga üldised ning põhiosa moodustasid deklaratiivse iseloomuga normid, mistõttu neid ei osatud argielus rakendada. Lisaks võttis nii maa tagastamise ja erastamise avalduste esitamine, samuti nende läbivaatamine palju aega, kuna enamasti tuli omandiõiguse ja sugulussidemete tõendamiseks taotleda andmeid erinevatest arhiividest. Maareformi käigus tekkisid probleemid, mille lahendamiseks vajati uusi regulatsioone ja paraku kõik uued menetluskorrad ei osutunud sobilikeks. Näiteks asendusmaade võimalus jäi tahaplaanile ja maakorralduskavad ei osutunud keerukuse tõttu populaarseks. Ulatusliku omandireformi läbiviimisel ei saanud rakendada ka teiste riikide praktikat, kuna Eesti olukord oli ainulaadne. Lisaks reformiseadustele tuli kiiresti lahendada ka maaomanike suhted pärast maa tagastamist, mistõttu oli vajadus esimesena tsiviilseadustest välja töötada asjaõigusseadus, mis jõustus 1993. aasta lõpus. Omariikluse taastamine
kuidas teda karistada; teine aga selle üle, kuidas vargusega tekitatud ebaõiguse asemel õigus uuesti jalule seada, st enamasti kui palju khajuhüvitiseks raha maksta. Eesti seadusandja on otsustanud kuriteo läbi kannatada saanutele (kannatanud) elu lihtsamaks teha ning võimaldab muidu tsiviilkohtu pädevusse kuuluva hagi esitada kriminaalasjaga koos läbivaatamiseks. Sestap ka tsiviilhagi kriminaalmenetluses. Kuna menetluskorrad on küllaltki erinevad, põhjustab selline otsustus kriminaalmenetluses pingeid ja mõningaid "luksatusi", millest annab tunnistust ka kohtupraktika. Seega tuleb juttu sellest, kuidas üht menetlust teise sisse sobitatakse ja kaht erinevat õiguslikku vaidlust paralleelselt arutatakse. Esmaspäeval teeme juttu tsiviilkohtumenetluse üldistest mõistetest hagi alus ja ese, vaatame hagi tagamist, arutame läbi menetluse üldised