tsiviilõiguslikke õiguskaitsevahendeid. - 3-4-1-56-13 – kevadkuu asi - 3-1-1-48-15 – KrMS § 12616 (lg 16?) problemaatika: jälitustegevuse vaidlustamine.. kas ja millistel tingimustel on nn keerukamate tõlgendusmeetodite abil võimalik ligeda EKÕ grammatilise tõlgendusega võrreldes piiratuks. Saab siis kaevata, kui asi on kohtueelses staadiumis, kui on juba kohtus menetlemisel, siis enam kaevata ei saa. Menetluskaebuste teoreetilised liigitused: - Korralised ja erakorralised – korraline on selline kaebus, mis esitatakse veel jõustumata lahendi peale. Enamus kaebustest on korralised, neist kõige tüüpilisem apellatsioonakebus. Erakorraline on see, kui lahend on tehtud ja tagantjärgi leitakse, et õiguskorras on midagi, mida ei saa tähelepanuta jätta, nt teistmismenetlus. - Täielikud ja osalised – täielik kaebus on selline, kus saab kaevata eranditult kõigi
tsiviilhagi jätkuva tagamise vajalikkust. Pärast seda, kui süüdistatav on kannatanu kahju heastanud või kui kriminaalmenetluse uuendamise võimalus (KrMS § 202 lg 6) on muul põhjusel ära langenud, on kohtul võimalik tsiviilhagi tagamine tühistada KrMS § 38^1 lg-st 6 ja TsMS § 386 lg-st 2 ning § 442 lg 5 esimesest lausest tulenevas korras. (p 45) - 3-1-1-33-17 Menetluskaebuste teoreetilised liigitused: o korralised ja erakorralised o korralised seadusjõustamata kohtulahndite peale, kusjuures korralise kohtukaebuse esitamine peatab kohtulahendi jõustumise. Apellatsiooni ja kassatsioonikaebused. o Erakorralised saab esitada jõustunud kohtulahendite peale ja üksnes siis, kui korralisi menetluskaebusi kas enam ei saa esitada või kui neid üldse esitada ei saa. Teistmisavaldus
annaabi.ee 
