vaidlustatud lahendi täitmise. Põhimõtteliselt on mõistlik, kui kaebetee on veel olemas, siis tuleb peatada täitmine ja kaevata. - Reformaatorlikud ja kassatoorsed – tinglik liigitus. Kriteeriumi põhimõte siin on selline: prantsuse kõrgeim instants ise käsi ei määri: kas kõik õige või kõik vale, tehke uuesti (kassatsioonikohus), reformaatorlik kohus teeb ka ise uue lahendi, selline ka Eesti RK. Menetluskaebe süsteem kriminaalasjades: - Süüdistuskohustusmenetlus (§§ 207-208) – kannatanu ja tema esindaja. 3-1-1-98-12: kas asi on pähjenamatult keerukamaks aetud? Kannatanu algne (SKM loomise aegne) määratlus KrMS § 37 lg 1 tekstis on alates 2013. a 16. jaanuarist oluliselt muutunud (paljuski lihtsalt varasemaid kohtupraktilisi „arendusi“ nö positiviseerides) ja kõik võimalikud nüansid ei ole ilmselt veel praktikasse jõudnud. Kas tõesti ka alates 2016
Kõik meie kriminaalmenetluses tuntud kohtukaebused on olemuslikult reformaatorlikud, o Kassatoorne kohtukaebus, mille lahendamisel kohus uue lahendi ei tee: ta kas tunnistab vaidlustatud kohtulahendi õigeks ja jätab selle muutmata või leides, et kaebus on põhjendatud tagastab kohtuasja alamastme kohtule uueks arutamiseks. Menetluskaebe süsteem kriminaalasjades nn süüdistuskohustusmenetlus (KrMS 207-208) (al 1.09.11 ka lõpetamiskohustusmenetlus) nn uurimiskaebe menetlus (VII ptk 5.jagu). Kaebamine kohtueelses menetluses. kohtukaebemenetlused: - apellatsioonimenetlus - kassatsioonimenetlus - määruskaebe menetlus - teistmismenetlus - "A la Brussilov (NB! Konverents märtsis 2013) - tinglikult: menetlus EIK-s