1. Muuta hagi alust või eset. Hageja ei tohi muuta nii hagi alust ja eset korraga, sest juhul oleks tegemist uue hagiga. 2. Suurendada või vähendada nõuet. 3. Loobuda hagist. Kostjal on õigus 1. Hagi õigeks võtta. Pooltel on õigus 1. Kohtulahendi peale kaevata 2. Lõpetada asi kompromissiga 3. Nõuda kohtulahendi sundtäitmist. 3. Menetluskaaslus on mitme subjekti esinemine ühes ts.asjas kas hageja või kostja poolel. Kohus saab menetluskaaslust lõpetada igal ajal, kui leiab, et nõuete eraldi menetlemine on otstarbekas. Aktiivne protsessikaaslus mitu hagejat võivad olla pooleks ühiselt ühe kostja vastu. Passiivne protsessikaaslus üks hageja võib olla pooleks ühiselt mitme kostja vastu. Segakaaslus mitu hagejat võivad olla pooleks ühiselt mitme kostja vastu. Mittevastava poole asendamine kui hagi pole esitanud isik, kellele kuulub
jätmist ülejäänud kostjate suhtes . Riigkohus o leidnud oma otsuses 3-2-1-116-10, et kui hagejad on esitanud hagiavalduse küll ühiselt, kuid vaidluse esemeks on igaühe rahaline nõue kostja vastu eraldi, osalevad hagejad menetluses iseseisvalt TsMS § 207 lg 2 mõttes. Menetlusosaline võib kohtuotsuse peale edasi kaevata vaid teda puudutavas osas ning advokaadi võimalikud minetused isiku esindamisel ei muuda kujunenud õiguslikku olukorda menetluses. Paulus jagab menetluskaaslust lihtsaks ja vältimatuks mitme hageja ja kostja osalemiseks kohtuasjas Lihtsa menetluskaasluse puhul on tegemist olukorraga, kus kohtuasja menetlemise otstarbekusest esitatakse ühes kohtuasjas nõuded mitme kostja vastu, kuid need nõuded ei ole sisuliselt omavahel seotud. Vältimatu menetluskaasluse puhul on ühe kohtuasja raames esitada nõuded mitme kostja vastu või mitme hageja poolt seetõttu, et muul moel kohtuasja arutamine ei ole võimalik
annaabi.ee 
