kuna materiaalõigussuhted saavad tekkida vaid isiku vastu. Poolte õigused ja kohustused: Hagejal on õigus 1. Muuta hagi alust või eset. Hageja ei tohi muuta nii hagi alust ja eset korraga, sest juhul oleks tegemist uue hagiga. 2. Suurendada või vähendada nõuet. 3. Loobuda hagist. Kostjal on õigus 1. Hagi õigeks võtta. Pooltel on õigus 1. Kohtulahendi peale kaevata 2. Lõpetada asi kompromissiga 3. Nõuda kohtulahendi sundtäitmist. 3. Menetluskaaslus on mitme subjekti esinemine ühes ts.asjas kas hageja või kostja poolel. Kohus saab menetluskaaslust lõpetada igal ajal, kui leiab, et nõuete eraldi menetlemine on otstarbekas. Aktiivne protsessikaaslus mitu hagejat võivad olla pooleks ühiselt ühe kostja vastu. Passiivne protsessikaaslus üks hageja võib olla pooleks ühiselt mitme kostja vastu. Segakaaslus mitu hagejat võivad olla pooleks ühiselt mitme kostja vastu.
menetlusõiguslikust positsioonist tulenev ja dispositiivsuse põhimõttest lähtuv õigus alustada ja lõpetada menetlus. Hageja õigus on esitada hagi ning juba esitatud hagi puhul määratleda vaidluse ulatus- haginõuet vähendada või suurendada, muuta hagi alust ja eset, taotleda kostja asendamist. Hagejal on õigus hagi igal ajal tagasi võtta või hagi menetlusest loobuda. Kostjal on alati õigus hagi õigeks võtta, samuti võivad pooled sõlmida kogu menetluse käigus kompromissi. Menetluskaaslus Õigussuhtes võib osaleda rohkem kui kaks isikut, seega on ka kohtuvaidluse puhul võimalik, et hagejaid või kostjaid on mitu. Sellist olukorda nimetatakse menetluskaasluseks. Mitme hageja osalemisel kohtuvaidluses on tegemist aktiivse menetluskaaslusega, mitme kostja vastu esitatud hagi puhul on tegemist passiivse menetluskaaslusega ning kui nii hagejaid kui kostjaid on mitu, siis on tegemist segakaaslusega.
annaabi.ee 
