· andmed menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate kohta: nimed, aadressid ning sidevahendite numbrid; · füüsilise isiku kohta tuleb hagiavalduses märkida ka tema isikukood, selle puudumisel sünniaeg. Avalikku registrisse kantud juriidilise isiku kohta tuleb märkida tema registrikood, selle puudumisel tegutsemise õiguslik alus. · kui menetlusosaline ei tea teise menetlusosalise aadressi või muid andmeid, tuleb menetlusdokumendis märkida, mida ta on andmete teadasaamiseks teinud. · hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); · hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ehk põhjus, miks hageja kohtu poole pöördub (nt võlanõue kellegi vastu, lepingu rikkumine lepingupartneri poolt vms). Hagi aluseks olevate asjaoludena tuleb hagiavalduses välja tuua need faktid, mille alusel hageja leiab, et tema õigusi on rikutud;
teistest tagatistest loobumisel. Küll tähendab AÕS § 279 lg 7 võimalik mittekohaldamine (vt otsuse p 17) seda, et hagejal ei ole alust tugineda ka VÕS § 69 lg-le 7. 62/67 - 23. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebusega, et maakohtu otsus ei saanud olla kõrvalnõuete osas kostja jaoks üllatav. - Hageja on menetlusdokumentides seadnud kostja intressi- ja viivisearvestuse kahtluse alla. Juba 1. veebruari 2012 menetlusdokumendis on hageja väitnud, et laenumaksete aruanded ei sisalda arvestusperioodi, intressimäära, intressimäära muutusi ja nõude sissenõutavaks muutumise aega (I kd, tl 154 jj). 25. aprillil 2012 toimunud eelistungil on maakohus kostjale selgitanud, et viimane peab täpsustama põhi- ja kõrvalnõuete detailset arvestust, sh intressi- ja viivisearvestust, tuues välja arvestusperioodi, intressimäära, võimalikud muudatused