sobiv, vajalik ja proportsionaalne kitsamas tähenduses. Praktiliselt on siiski raske ette kujutada juhtu, mil süütuse presumptsiooni riive oleks õigustatud.61 Levinuima arusaama kohaselt on süütuse presumptsioon vaid kitsa riigiametnike ringi vastu suunatud tõrjeõigus ehk õigus mitte lasta end süüteomenetlejail liiga kergekäeliselt tunnistada süüteo toimepanijaks ja et seega peaks süütuse presumptsioon tõrjuma otseselt vaid süütegude menetlejaid kohtuvälist menetlejat, prokuröri ja kohut.62 EIK on oma lahendis Allenet de Ribemont vs Prantsusmaa63 aga leidnud, et riive ei pea lähtuma mitte üksnes kohtu ja muude menetlejate tegevusest, vaid võib lähtuda ka riigivõimu teistelt esindajailt näiteks kõrgetelt politseiametnikelt. Süütuse presumtsiooni rikkumist on EIK sedastanud olukorras, mil uurija väitis, et isik on toime pannud rasked kuriteod64. Avalikkusel on õigus teada käimasolevast
kohtuotsus on täidetav (ja et seda peab täitma asuma), ning kolmandaks, et on loodud eeldused kohtuotsuse materiaalseks seadusjõustumiseks. Kohtuotsuse materiaalset seadusjõudu aga võib põhijoontes samastada ne bis in idem põhimõttega. Selles printsiibis on nähtud ka omalaadset sanktsioneerivat (manitsevat) funktsiooni: risk, et kuriteo esialgne pinnapealne uurimine võib välistada hilisema täiendava uurimise, peaks süüteo menetlejaid stimuleerima kohesele hoolikale faktiliste asjaolude uurimisele ja õiguslikule hindamisele. Legaliteedi põhimõte Tegemist on kriminaalmenetluses tähtsust omava printsiibiga, mis seisneb ametiisiku kohustuses alustada ja toimetada alati süüteoasjas menetlust, kui ei esine välistavaid asjaolusid. Legaliteedi põhimõte peaks aitama kindlustada, et süüdistuse esitamisel ei tehtaks meelevaldseid otsuseid.