teavet, kuidas see ühte Ida-Aafrika riiki sattus ja mis sellega edasi tehti. Sellest hoolimata on siiski olemas üks kõige enam levinud kui ka usutavaim lugu kuulsa salapärase laeka kohta. Seaduselaegast peetakse Etioopia üheks ajalooliseks rikkuseks, mis asub Etioopias ortotoksi kiriku valduses. Täpsemalt öeldakse, et see asub Aksumis olevas Meie emanda Siisoni Maarja kirikus. Etioopia traditsioon väidab, et seaduselaeka tõi Etioopiasse kuningas Saalomoni ja Seeba kuninganna poeg Menelik. Tähtsa poja poolt toodud laegast pidavat valvama vaid üks munk, keda mitte keegi mitte kunagi näha ei tohi, nagu ka tavainimesele pole lubatud seaduselaegast ennast näha. Täpsemalt sisaldab laegas endas seadusetahvleid, mille Jumal andis Moosesele. Etioopia ortodoksi kiriku patriarh Abuna Pauolas on kunagi rääkinud, et seaduselaegast on juba sajandeid Etioopias hoitud ning väga vähesed on selle aja jooksul neid Jumala poolt Moosesele antud seadusetahvleid näha saanud. Tema olevat
Etioopia on jaotatud 14 provintsiks, pealinn on Addis Abeba. Riik koosneb rassilisest ja kirevast rahvastikust, mis tõttu räägitakse seal mitmeid keeli. Etioopia on unitaarne vabariik. Kõrgeim võimuorgan on Ajutine Sõjaväline Haldusnõukogu, mille esimees on ühtlasi riigipea, valitsusjuht ja relvajõudude ülemjuhataja. Rahvastikust on 40% usklikest kristlased ja 50% muhameedlased. 19. sajandi lõpus toimunud Itaalia-Etioopia sõjas suutis Etioopia oma sõltuvust kaitsta ja Menelik II ühendas Etioopia lõunaosa islamiriigid ning selle tulemusena saigi riik oma nüüdsed piirid. 1889 sai pealinnaks Addis Abeba. Riik hakkas arenema ning suhted Euroopaga paranesid. Meneliku tütre, Haile Selassie I, keisriks saamisega algasid riigid mitmed reformid. 1935. aastal tungis Etioopiale taas kallale fasistlik Itaalia, kuid 1941 vabastasid maa Briti väed. Uute reformidega kaotati senine feodaalne haldussüsteem ja orjuse jäänused ning arendati majandust ja kultuuri.
Türgi-vastast koostööd. Algsed head suhted lõppesid uue vaenuliku konsuli saabumisega Etioopiasse. Inglaste võitlus keisriga kogus toetajaid ka vürstide hulgas, mistõttu keiser sai lüüa. Pärast seda algas äge võimuvõitlus, mille teatud määral suutis lõpuks saavutada. Yohanis IV (1872-1889). Kuid kokkupõrked toimusid egiptlaste ja Sudaaniga. 1885 maabusid itaallased ja hõivasid ümberkaudseid maid. Etioopia piirkonna valitseja Shoa kuulutas end Yohanise järel keisriks (Menelik II). Tema ajal oli Etioopias märkimisväärne stabiilsus. Uueks pealinnaks sai Addis Abeba. Toimusid maksusüsteemi-, armee-, ja rahareformid. Kasvas Itaalia mõju ja seetõttu sõlmis keiser Itaaliaga lepingu (Wechale-Ucciali leping 1889), mis viis Etioopia Itaalia protektoraadi alla (Itaallaste meelest). Itaallased hakkasid mõjuvõimu laiendama (Eritrea sai nende asumaaks). Etioopia protestis ja tühistas lepingu. Sellest sai alguse Itaalia-Etioopia sõda. 1896
annaabi.ee 
