Tiina Adamson VHK 2012 Kliimavööde: lähistroopiline, põhjas troopikavööde Loodusvööndid: pampa, mis läänes ja lõunas läheb üle poolkõrbeks, põhjas savanniks ja sooks. Mullad on ühed maailma viljakaimad. Pampades on põllukultuuride jaoks väga hea kliima. Vaid lõunas, Patagonias vajab pinnas kunstlikku niisutust. Peamised: nisu, mais, päevalilled, lina, suhkruroog ja viinamarjad. Argentiina on maailma 5-s veinitootja, suurimad viinamarjaistandused asuvad Mendozas. Vähesel määral kasvatakse ka riisi, otra, kaera ja rukist. Söödakultuuridest viljeldakse kõige rohkem lutserni ja ristikut, õlikultuuridest päevalille, lina ja sojauba. Tähtsamad tehnilised kultuurid on puuvillapõõsas, suhkruroog, tubakas ja mate (Paraguai tee) Köögiviljad ja troopilised puuviljad: banaan, ananass, mango. Argentiina on rohkem spetsialiseerunud loomakasvatusele kui põllukultuuridele. Peamiselt lambad ja veised. Argentiina on lamba- ja
õhutemperatuur on 16 kr.C. Aastane sademete hulk on 500- 1000 mm. Loodusvöönditest on Argentiinas esindatud pampa, mis läänes ja lõunas läheb järk- järguliselt üle poolkõrbeks, põhjas, troopikavöötmes, aga savanniks ja sooks.Kaugemal lõunas aga muutub kliima külmemeks, ning talveti ulatub temperatuur kuni 0 C-ni (Tierra del Fuego, Ushuaia linn). Sademete hulk ületab lõunapool aastas 1520 millimeetrit.Pealinnas ,Buenos Aireses on aastane sademete hulk 950 mm. Põhjapool, Mendozas on aga aastane sademete hulk 190 mm. Võrdle aastast sademete hulka ja temperatuuri kõikumist Eesti vastavate näitajatega.Millest tulenevad erinevused (sarnasused)? Eesti keskmine sademete hulk on 500-700 mm aastas(allikas:EMHI). Argentiinas aga varieeruvad sademete hulgad piirkonniti väga tugevalt, ning on osades piirkondades väga palju suuremad Eesti näitajatest, näiteks Argentiina lõunaosas sajab aastas 1520 mm aastas, mis on meie näitajatet 1020 mm võrra suurem
annaabi.ee 
