Tema järgi on nimetatud 101. element mendeleevium (Md). Mõned faktid : · 1860 avastas kriitilise temperatuuri olemasolu · 1888 esitas kivisöe allmaagasistamise idee · 1890-1891 leiutas suitsuta püssirohu saamise menetluse · Mendelejevi oletus, et eksisteerib veel kaks elementi, mis on vesinikust väiksema aatommassga, osutus valeks. · 1887. a. sooritas õhupallilennu, uurimaks päikesevarjutust. · Osales meteoroloogilistes uuringutes. · Mendelejevil läks korda ennustada kolme tundmatu elemendi - ekaboori (skandiumi), ekaalumiiniumi (galliumi) ja ekasiliitsiumi (germaaniumi) olemasolu ja omadusi. K.Mangus 8c.
või suurenevad korrapäraselt · Kõike sagedamini esinevatel elementidel on väike aatommass · Aatommassi suurus määrab kindlaks elemendi omadused · Avastatakse uusi elemente, nende hulgas elemendid aatommassiga 65 kuni 75. · Elemendi aatomimassi saab vahel täpsustada, kui on teada, kui suured on perioodilisustabelis selle elemendi naaberelementide aatommassid. Seega telluuri aatommass peab olema 123 ja 128 vahel ning ei ole 126. Mendelejevil läks korda ennustada kolme tundmatu elemendi - ekaboori (skandiumi), ekaalumiiniumi (galliumi) ja ekasiliitsiumi (germaaniumi) olemasolu ja omadusi. Paralleelselt Mendelejeviga töötasid veel kaks keemikut elementide süstematiseerimisega tabelisse. Inglane John Newlands avaldas oma teose 1864. aastal, kuid avastamata elementide tühimike tõttu ja kuna ta paigutas kaks elementi ühte kasti, kritiseeriti tema ideed ning tema teooriat ei tunnustatud
suurnevad korrapäraselt Kõike sagedamini esinevatel elementidel on võike aatommass Aatommassi suurus määrab kindlaks elemendi omadused Avastatakse uusi elemente, nende hulgas elemendid aatommassiga 65 kuni 75. Elemendi aatomimassi saab vahel täpsustada kui on teada kui suur on perioodilisustabelis selle elemeni naaber-elementide aatommassid. Seega telluuri aatommass peab olema 123 ja 128 vahel ning ei ole 126. Mendelejevil läks korda ennustada kolme tundmatu elemendi - ekaboori (skandiumi), ekaalumiiniumi (galliumi) ja ekasiliitsiumi (germaaniumi) olemasolu ja omadusi. Paralleelselt Mendelejeviga töötasid veel kaks keemikut elementide süstematiseerimisega tabelisse. Inglane John Newlands avaldas oma teose 1864.a. kuid avastamata elementide tühimike tõttu ja kuna ta paigutas kaks elementi ühte kasti kritiseeriti tema ideed ning tema teooriat ei tunnustatud
keemiasse, lootuses ühendada loodusteadusi, hiljem lükati see teooria aga ümber. (Dmitri Mendeleev, Britannica) 4. MENDELEJEVI VIIMASED AASTAD 1881. aastal armus Dmitri Mendelejev Anna Ivanova Popovasse ja tegi talle abieluettepaneku. Dmitri ähvardas, et kui Anna kavatseb keelduda, siis ta sooritab enesetapu. Tema lahutus Feozvaga jõustus alles kuu hiljem pärast Popovaga abiellumist. Arvatakse siiski, et pärast lahutust oli ta endiselt kahe naise pidaja. Teises abielus sündis Mendelejevil neli last Ivan, Vassili ja kaksikus Ljubov ning Maria Kuigi Mendelejev oli austatud paljudes erinevates teadusorganisatsioonides üle kogu Euroopa lahkus ta Peterburgi Ülikoolist 1890. aastal 17. augustil. Ta valiti Royal Society välisliikmeks 2 aastat hiljem ning 1983. aastal ta määrati Kaalude ja Mõõtmete büroo direktoriks, kus ta töötas oma elu lõpuni. Samuti Dmitri Mendelejev uuris nafta sisaldust ja aitas rajada esimest naftatehast Venemaal
annaabi.ee 
