ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. Vaasimaal muutus vormilt mitmekesisemaks ja realistlikumaks tänu Polygnotosele, kelle mõjul hakkasid vaasimaalijad kujutama inimesi nurga all nähtuna see tähendab poolpöördes. Veel lisandus valge värviga maalimine. Lisaks võitlustele ja kangelastegudele hakati rohkem kujutama igapäevaseid olustikustseene. Mütoloogiast olid kõige populaarsemad lood veinijumal Dionysosest ja tema saatjatest- saatüritest ja menaadidest. Neid kujutati muidugi peamiselt veininõudel. Ornamentikas olid populaarsed geomeetriline meander ja taimedest üldistatud palmett. Maalkunst muutus nähtavasti üha looduslähedasemaks ja see meeldis kreeklastele.
Sajandi keskel töötas ateenlane Polygnotos oma linnas ja mitmel pool mujal Kreekas. Arvatakse, et tema mõjul hakkasid vaasimaalijad kujutama inimesi nurga all nähtuna see tähendab poolpöördes. Vaasimaal muutus vormilt mitmekesisemaks ja realistlikumaks, lisandus valge värviga maalimine. Lisaks võitlustele ja kangelastegudele hakati rohkem kujutama igapäevaseid olustikustseene. Mütoloogiast olid kõige populaarsemad lood veinijumal Dionysosest ja tema saatjatest-saatüritest ja menaadidest. Neid kujutati muidugi peamiselt veininõudel. Ornamentikas olid populaarsed geomeetriline meander ja taimedest üldistatud palmett. Maalkunst muutus nähtavasti üha looduslähedasemaks ja see meeldis kreeklastele.
Sajandi keskel töötas ateenlane Polygnotos oma linnas ja mitmel pool mujal Kreekas. Arvatakse, et tema mõjul hakkasid vaasimaalijad kujutama inimesi nurga all nähtuna, s.t poolpöördes. Vaasimaal muutus vormilt mitmekesisemaks ja realistlikumaks, lisandus valge värviga maalimine. Lisaks võitlustele ja kangelastegudele hakati rohkem kujutama igapäevaseid olustikustseene. Mütoloogiast olid kõige populaarsemad lood veinijumal Dionysosest ja tema saatjatest- saatüritest ja menaadidest. Neid kujutati muidugi peamisel veininõudel. Ornamentikas olid populaarsed geomeetriline meander ja taimedest üldistatud palmett. Maalikunst muutus nähtavasti üha looduslähedasemaks. Rooma ajaloolane Plinius kirjutab, et 4.saj alguses eKr korraldati kahe maalikunstniku, Zeuxise ja Parrhasiose vahel võistlus, et selgitada välja, kes suudab illusionistlikumalt maalida. Zeuxise maalitud viinamarju olevat linnud lennanud nokkima