pitseriga dokumendid –> pliist pitserid olid ka valitsejatel.), *ürikud (nt. Testament), *aktid (akt on jooksva asjaajamise dokument näiteks vakuraamatud(talude ja nendel lasuvate kormiste nimekiri Eesti ja Läti aladel), arveraamatud, kirjavahetused.) KIRJANDUS: traktaadid (teadusteksti arhailine vorm), liturgiad (jumalateenistuse kord/riitus), palveraamatud nekroloogia (järelhüüe) ja memoriaalraamatud. 17-19. publitseeriti massiliselt keskaja allikaid, et teha ajaloo uurimine lihtsamaks. LUDOVICIO MURATORI andis 18. Sajandil välja 25 köidet Itaalia ajaloost. “Monumenta Germaniae historica” esimene köide 1826. Varasel keskajal polnud mille peale kirjutada, pärgamend (eriliselt pargitud lamba/vasika nahk) oli kallis. See probleem oli ka hiljem, kuid hakati kirjutama järest rohkem ja seetõttu ka järjest enam lühendeid kasutama.
(kanooniline) sinodite, paavstide otsused, kloostireeglid jne. Akt jooksva asjaajamise dokument, pole õigusliku jõuga. Aktid on näiteks vakuraamatud, arveraamatud, kirjavahetused. Säilinud hiliskeskajast. Kirjalik asjaajamine alates 14. sajandist. Dokumenteerivad linnaelu. Kirikorrespondents st kaupmeeste omavaheline kirjavahetus. 3 Kirjandus - traktaadid, liturgiad, palveraamatud, nekroloogiad ja memoriaalraamatud. Ilukirjandus. Kataloogid (loendid). Pealiskirjad. Kirjad esemetel. Keskaegseid allikaid säilinud arhiivides ja raamatukogudes, eriti olulised kiriku raamatukogud. Kloostri sekulasriseerimisega hävisid tihti raamatukogud. Kuningad teostavad võimu ringireisimise ajal, suur osa allikaid jõudnud keskaegsetesse raamatukogudesse. Institutsioonidel oma arhiiv, näiteks Saksa Ordu arhiiv Viinis. Keskaja allikaid massiliselt publitseeritud 17. - 19. sajandil
annaabi.ee 
