Närvirakkude haraline kuju võimaldab kontakteeruda paljude rakkudega ja kanda impulsse üle pikkade vahemaade, munarakk ja rasvarakud on korrapärase ümmarguse kujuga, lihasrakkude väljavenitatud kuju on kohastunud võimalikult efektiivseks kokkutõmbumiseks, erütrotsüütide kaksiknõgus pind tagab suure gaasivahetuspinna, epiteelirakud võivad olla lameda, kuubilise või prismaatilise kujuga sõltuvalt ülesandest Organellid jaotatakse membraanseteks ja mittemembraanseteks Membraansed: lamellooskompleks e Golgi kompleks, sileda- ja karedapinnaline endoplasmaatiline retiikulum (tsütoplasmavõrgustik), lüsosoomid, peroksüsoomid, endo- ja eksosoomid, mitokondrid Mittemembraansed: fibrillaarsed organellid, mikrofilamendid, mikrotuubulid, granulaarsed organellid, ribosoomid, proteasoomid RAKU SISALDISED E INKLUSIOONID
kotikujulise kitsa sopistisena. Selle alumine ja pealmine külg ühinevad ja nende vahele jäävad kanalid, mis on ühendatud kehaõõnega. Valmikueas moodustub neist kanalitest putukate tiivasoonestik. Tiivasoonestiku ülesandeks on tiivale toe andmine, soonte vahele jäävad membraansed alad, mida nimetatakse tiivasulgudeks. Putukate tiibu on palju erinevaid tüüpe. Läbipaistvaid tiibu nimetatakse membraanseteks. Selliste tiibade peamine funktsioon on lendamine. Membraansed tiivad on kiletiivalistel, kahetiivalistel ja mõnedel teistel putukarühmadel. Sageli on tiivad paksenenud ja sellisel puhul on nende ülesandeks lisaks lendamisele ka putuka kaitsmine, vahel on sellised tiivad omandanud ainult kaitseülesande. Näiteks paljudel jooksiklastel on kattetiivad osaliselt kokku kasvanud, misläbi nad on kaotanud lennuvõime sootuks. Tavaliselt on tugevnenud eelkõige esimesed e. kattetiivad