nifL geeni produkt interakteerub NifA-ga, takistades NifA- vahendatud transkriptsiooni aktivatsiooni fikseeritud lämmastiku (ammoonium või aminohapped) olemasolul. Lisaks nif geenidele osalevad lämmastiku fikseerimisel fix geenid. Näiteks fixABCX operon kodeerib ensüüme, mis osalevad elektronide transpordil nitrogenaasi kompleksile. Need geenid on analoogilised K. pneumoniae nifF ja nifLJ geenidele, mis kodeerivad samuti elektronide transpordi süsteemi. fixNOQP geenid kodeerivad membraanseoselist tsütokroomi oksüdaasi, mis osaleb bakterioidi-spetsiifilises hingamisahelas, võimaldades hingamist madalal hapniku kontsentratsioonil. nif ja fix geenide derepressiooniga koordineeritult avaldub dctA (dikarboksülaadi transport), mis kodeerib permeaasi. Permeaas transpordib dikarboksüülhappeid nagu näiteks suktsinaat, malaat ja fumaraat lämmastikku fikseerivatesse bakterioididesse. Need ühendid on energiaallikaks lämmastiku fikseerimisel, kus kulub palju ATP-d
sensitive) transportsüsteemiks. See süsteem ei toimi rakkudes, millel on osmootne shokk, kus välismembraan on muutunud läbilaskvaks ja selle kaudu saavad väluda periplasmaatilised valgud. Sellesse alajaotusesse kuulub ka transpordisüsteem, mida inglisekeelses terminoloogias tuntakse "traffic ATPases" nimetuse all. Üheks detailsemalt uuritud transporteriks on histidiini permeaas. Histidiini permeaasi moodustavad histidiini siduv valk HisJ ning 3 membraanseoselist valku HisQ, HisM ja HisP. HisP on ATP-ga seonduv valk. Kui HisJ seondub histidiiniga, muutub tema konformatsioon ning HisJ interakteerub membraanseoseliste valkudega. Histidiini translokatsiooni käigus läbi HisQ ja HisM baasil moodustunud poori toimub ATP hüdrolüüs. Histidiini permeaasi abil tuuakse rakku ka arginiin ja ornitiin, mis on seondunud HisJ-le analoogilise valguga. Sarnaselt toimub ka maltoosi transportimine rakku. Kui maltoos on väliskeskkonnast sisenenud