DAG aktiveerib PKC, mis omakorda fosforüülib seriini ja treoniini hüdroksüülrühmi valkudel, kontrollides seeläbi nende funktsiooni. 10. NO retseptorid ja Proteiinkinaas G NO seondumisel NO retseptoritega sünteesitakse GTPst cGMP, mis omakorda aktiveerib PKG, see fosforüülib mitmeid erinevaid valke, muuhulgas on tulemuseks näiteks silelihaste lõdvestumine. 11. Retseptor türosiinkinaasid (RTK) ja Ras valgud - RTKd seovad lahustunud või membraanseoselisi peptiidhormoone, mis toimivad tavaliselt kasvufaktoritena. Ligandi seondumine kutsub esile retseptori türosiinkinaasse aktiivsuse, fosforülatsiooni tagajärjel retseptor aktiveerub ja see omakorda käivitab signaaliülekande rakus. RTKd on tavaliselt aktiveeritud olekus dimeersed, kusjuures alati ei ole tegemist homodimeerse interaktsiooniga. RTK rajad on olulised rakkude prolifereerumise regulatsioonis, rakkude vananemise signaalide vahendamisel ja metabolismi moduleerimisel
lipiidides lahustunud kajulike ainete detoksifitseerimisega. Detoksifitseerimise käigus muudetakse rasvlahustuvad ained veeslahustuvateks, mis võimaldab nende väljutamist uriiniga. Kui organismi satub palju kahjulikke aineid (näit. fenobarbitaali), siis vastuseks sellele sünteesitakse suures koguses detoksifitseerimiseks vajalikke ensüüme ja sER-i hulk mitmekordistub. ER-i teine oluline funktsioon on kaltsiumi-ioonide salvestamine. Valkude modifitserimine ER-is Enamik sekretoorseid ja membraanseoselisi valke alluvad pärast sünteesi nn. post- translatsioonilisele modifikatsioonile. Võib nimetada viit erinevat post-translatsioonilise modifikatsiooni tüüpi, millest kaks esimest ja viies toimuvad ainuüksi ER-s, kolmas ja neljas toimuvad peale ER-i ka Golgi kompleksis. 1. Disulfiidsildade moodustumine. See toimub rakus eranditult ER-is ning mitte kunagi tsütosoolis. 2. Valkude õige kokkupakkimine. ER-i valendikus töötavad mitmed nn. chaperon-valgud,
Bakterid on kõige iidsem eluvorm Maal ning nad on kohastunud eluks väga erinevates keskkonnatingimustes. Eukarüootne rakk on võrreldes prokarüootse rakuga tunduvalt suurem ning komplekssem. Lisaks tuumale, kus paikneb DNA, sisaldab ta erinevaid membraanseid ja mittemembraanseid rakuorganelle. Rakku ümbritseb plasmamembraan. Taimerakul on ka rakukest, mis sisaldab tselluloosi. Membraanseoselised valgud on sageli glükoproteiinid, sest nad on seotud sahhariididega. Membraanseoselisi valke, mis interakteeruvad rakuväliste molekulidega ning annavad signaali edasi raku sisemusse, nimetatakse retseptoriteks. Mutatsioonid geenides, mis kodeerivad retseptoreid, võivad põhjustada näiteks haigestumist vähki. Eukarüootsed organismid on enamasti multitsellulaarsed ning nende rakkude ehitus ja funktsioon on erinevates kudedes erinev. Raku üldstruktuur on kõigil juhtudel siiski sama. Membraaniga ümbritsetud tuumas paikneb raku DNA ning seal toimub ka RNA süntees
Bakterid on kõige iidsem eluvorm Maal ning nad on kohastunud eluks väga erinevates keskkonnatingimustes. Eukarüootne rakk on võrreldes prokarüootse rakuga tunduvalt suurem ning komplekssem. Lisaks tuumale, kus paikneb DNA, sisaldab ta erinevaid membraanseid ja mittemembraanseid rakuorganelle. Rakku ümbritseb plasmamembraan. Taimerakul on ka rakukest, mis sisaldab tselluloosi. Membraanseoselised valgud on sageli glükoproteiinid, sest nad on seotud sahhariididega. Membraanseoselisi valke, mis interakteeruvad rakuväliste molekulidega ning annavad signaali edasi raku sisemusse, nimetatakse retseptoriteks. Mutatsioonid geenides, mis kodeerivad retseptoreid, võivad põhjustada näiteks haigestumist vähki. Eukarüootsed organismid on enamasti multitsellulaarsed ning nende rakkude ehitus ja funktsioon on erinevates kudedes erinev. Raku üldstruktuur on kõigil juhtudel siiski sama. Membraaniga ümbritsetud tuumas paikneb raku DNA ning seal toimub ka RNA süntees
annaabi.ee 
