32 konkureerib 70-ga. Kuna 32 ja 70 on RNA polümeraasi suhtes ühesuguse afiinsusega, toimub regulatsioon faktorite aktiivsuse kaudu. 70 on RNA polümeraasi subühikutest temperatuurile kõige tundlikum. Temperatuuritõusu tagajärjel on 70 inaktiivne, agregeerunud vormis. Nii saab RNA polümeraasi apoensüüm siduda teist faktorit. DnaJ, DnaK ja GrpE moodustavad 32-ga stabiilse kompleksi, eksponeerides teda proteaasidele (membraanseoseline ATP-sõltuv proteaas FtsH e. HflB ning tsütoplasmaatilised ClpAP, SslVU ja Lon). HS tagajärjel on shaperonid hõivatud denatureerunud valkude kõrvaldamisega rakust. Selle tagajärjel vabaneb 32 shaperonidest ning seondub RNA polümeraasi apoensüümiga, olles seal paremini kaitstud ka proteaaside eest. 32 toimub suureneb drastiliselt HS geenide transkriptsioonitase, mis võimaldab kiiresti sünteesida HS valke, k.a. shaperone. Shaperonide toimel 70
fosfoaktseptorvalkude HPr (Histidine Protein) ja Ensüüm II (EII) abil. EI ja HPr on kõigi PTS-de puhul ühised, EII on substraadile spetsiifiline. EII-l on identifitseeritud 3 autonoomset domääni. Hüdrofiilne domään IIA (varem tuntud ka nimetuse all EIII või III) sisaldab esimest fosforüleerimise saiti (P~His). Hüdrofiilne domään IIB sisaldab teist fosforüleerimise saiti (P~Cys, mõnedel ensüümidel ka P~His). Membraanseoseline hüdrofoobne transporterdomään IIC võib osade substraatide puhul (näiteks mannoos) jaotuda kaheks domääniks IIC ja IID. Fosforüülrühma ülekandmine PEP-ilt substraadile toimub järjekorras PEP EI HPr IIA IIB IIC-ga (või IIC ja IID-ga) seondunud substraat. Võrreldes fosforüleerimata substraadiga toimub fosforüleeritud substraadi transport rakku tunduvalt efektiivsemalt. Metabolismi lõpp-produktide rakust väljutamine
annaabi.ee 
