teooria pisut erinev. Huxley-Niedergarke hüpotees on lihtsamalt sõnastatud ning on teada, et see rühm tegi oma eksperimente konna lihastega. Huxley- Hansoni hüpotees on keerukam ja üksikasjalikum ning nemad uurisid jänese lihaseid. Libisevate niitide kontraktsiooniteooria lõpetuseks on sobilik lisada, et hüpoteese lihaskontraktsiooni mehhanismi kohta on aegade jooksul esitatud palju. A. Studitsky (1979) on esitanud lihaskontraktsiooni membraaniteooria. Selle kohaselt on elussüsteemide liigutuslikuks aluseks membraansed moodustised alates kontraktiilsetest põiekestest, mis kindlustavad lihtsamaid liigutsi taimedel ja ainuraksetel organismidel (pulseerivad vakuoolid) ning lõpetades keerukate membraansete aparaatidega vöötlihase sarkomeerides (sarkoplasmaatiline retiikulum ja T-süsteem). Kasutatud kirjandus: http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/44222/Kristiina_Laur2014.pdf https://en.wikipedia.org/wiki/Sliding_filament_theory
Labiilsus on koe omadus vastata ärritusele nende rütmi muutmata. Mida suurem on labiilsus, seda suurem arv erutuslaineid võib ajaühikus koes tekkida. Optimum on ärritussagedus mis kutsub esile max vastureaktsiooni. Pessimum on liigsest ärritussagedusest tingitud vastureaktsiooni vähenemine. Parabioos on labiilsuse langusega seotud nähtus, mille lõpptulemuseks on pidurdus, eluskude ei ole enam võimeline ärriusele vastama. Membraaniteooria biopotentsiaale tekitab ioonide mittetasakaaluline jaotus rakumembraanidel ja sellest tulenev ioonide liikumine. Membraani puhkepotentsiaal rakumembraan on polariseerunud, välispind on pos ja sisepind neg. Närvirakus on see -70 mV ja lihasrakus -90mV. Puhkepotentsiaali põhjustavad: katioonide ja anioonide mittetasakaaluline jaotus raku sise ja välispinnal, permeaablus erinevate ioonide osas, Na ja K aktiivne transport. Depolarisatsioon membraani puhkepotentsiaali vähenemine
N: Vvedenski näitas, et erutuv kude on suuteline mingis ajaühikus vastu võtma teatava arvu rütmilisi ärritusi ja vastusena tekib koes niisama palju erutuslaineid. Parabioos e "elulähedane" seisund, s.o labiilsuse langusega seotud pidurduse vorm. Labiilsuse alanemisega kaovad ka organi erutuvus ja tema talitlus ning lõpptulemuseks on pidurdus: organ ei ole võimeline enam ärritajale reageerima. · Bioelektrilised nähtused närvi- ja lihaskoes. Erutuse membraaniteooria olemus. Selle teooria kohaselt tekitab biopotentsiaale ioonide mittetasakaaluline jaouts rakumembraanidel ja sellest tulenev liikumine. Puhkeolekus on rakumembraan elektriliselt polraiseeritud: membraani välispind on positiivse ja sisepind negatiivse laenguga. Seda transmembraanset potentsiaalise vahet nime. membraani puhkepotentsiaaliks. Raku- ja rakuvälise keskkonna potentsiaalise vahe tekke olulisemateks teguriteks puhkeolekus
annaabi.ee 
