Sündis Roncole külas; Busseto peakiriku organisti õpilane, hiljem abiline; eraõpingud Vincenzo Lavigna käe all; elu Milanos; sügav kriis ebaõnnestumiste, laste ja naise surma tõttu; uus tõus ooperi ,,Nabucco" abil; poliitilised alatoonid teostes; intensiivne töö, palju loomingut; sünged ja jõulised draamad; abielu Giuseppine Strepponiga; naasmine Itaaliasse, ooper ,,Aida"; 16-aastaline paus; jõukas ja tagasihoidlik elu Milanos; looming oli meloodiarikas, jõulise rütmikaga, laulja hääle valitsemine orkestri üle; 26 ooperit; Richard Wagner (1813-1883) Sündis Leipzigis; õpingud Dresdeni Kreuzschules, hiljem Leipzigi ülikoolis; töötamine koormeistrine Würtsburgis ja muusikadirektorina Magdeburgis; elu kapellmeistrine Riias; Dresdeni ooperiteatri kapellmeister; ülestõusus osalejana oli ta sunnitud põgenema Zürichisse;
G põhiline vastane oli kriitik A. Prokurjev (lasi teise ooperi põhja). Pettununa sõidab Hispaaniasse. Seal valmivad 2 kuulsat teost "Aragonia Jota" ja "Öö Madridis." 1847 tuleb ta Venemaale tagasi. Kõikjal suhtutakse temasse tõrjuvalt. Kõigest hoolimata kirjutab ta muusikat edasi. Orkestriteos "Valss-fantaaia" Sümfooniline pilt "kamarinskaja" romansid "kahtlused" "ma meenutan üht kaunist hetke" ja "öine tuul" jne. G peetakse Vene muusika isaks.G helikeel on jõuline, meloodiarikas ja hästi orkestreeritud. Ooperid toetuvad klassikalistele, eriti Itaalia ooperi eeskujudele. Modest Mussorgski 1839-1881 Vanaema oli pärisori, isa ag ajuvba aadlik. See asjaolu selgitab tema läheduse talupoegadega. Ta suurimaks sooviks oli viibida oma rahva keskel. Loovutas oma mõisa tingimusel, et pärisorjad saaksid ennast välja osta. Austas kõrgelt revolutsioonilisi demokraate. Lemmikpoeediks oli Puskin. Oma muusikuteel alustab võimsas rühmas
eredaid iseloomustusi ning imepäraseid värve. Üksikute instrumentide väljenduslikkusest saab "Aida" peen orkestratsioon vokaalansamblilise diferentseerituse. Idamaise elemendi ja itaaliapäraste intonatsioonide ühitamisest aga sünnivad sellised koloriitsed stseenid nagu Ra poole pööratud palve Radamese väejuhiks pühitsemisel, preestrite unisoonne meloodia ooperi III vaatusest, orkestrisissejuhatus ja Aida romanss samast vaatusest jpt. "Aida" partituur on meloodiarikas mitte üksnes aariatesansamblites, vaid ka deklamatsioonilis-kantileensetes retsitatiivides. Meenutagem Aida traagilist monoloogi sellele eelneva Radamese väejuhiks pühitsemisega (I vaatus), stseeni Amnerise juures ning Aida Amnerise duetti (II vaatuse 1. pilt), eriti ega itaalia ooperiloomingu grandioossemaid massistseene erinevate emotsionaalsete kihistustega I vaatuse finaali (Egiptuse vägede võidukas naasmine sõjaretkelt)
annaabi.ee 
