KANTRIMUUSIKA Kantrimuusika, tõlkes ,,maa-ja läänemuusika" on levimuusika liik, mis on arenenud USA lääneosariikide maatööliste lauludest ja Edela-Apalatside rahvamuusikast nimega bluegrass. Kantrimuusika, varem tuntud kui hillbilly muusika, hakkas levima 1920.aastate II poolel ja jõudis järgmisel kümnendil Euroopasse. Algselt rahvalik, meloodialt ja harmoonialt lihtne kantrimuusika on hiljem lähenenud poppmuusikale. 1960. aastate II poolel tekkis kantri-rock. Traditsioonilised saatepillid kantrimuusikas on bandzo, kitarr, mandoliin, viiul, suupill, havai kitarr. Kantrimuusika loominguline keskus on Nashvilles, Tennessee's, mis asub Texases. Seal paikneb sadade kaupa heliplaadistuudioid, -firmasid ja kirjastusi, mis tegelevad ainult selle muusikastiiliga.
mudilaskoor, poistekoor ja noortekoor.Kõigil olid laulud peas ja väga tore oli kuulata. Kooride esinemised olid head, ei ole midagi halba öelda tublid noored on. Õe ja venna duett oli väga lahe. Oli näha, et nad olid vaeva näinud selle esitusega. Esitus kõlas väga hästi. Laul oleks võinud rohkem viidata jõuludele ja see oleks võinud olla Eesti keeles. Veel esinesid kaks noormeest kes esitasid enda loomingut klaveril. Andekad poisid, see pala meenutas veidi meloodialt ühte välismaa artisti pala aga laulu nimi ei tule meelde. Nad võiksid sõnad ka juurde kirjutada sellele loole. Konsert lõppes ühise lauluga. Soolo osad esitasid 12. klassi õpilased. See oli väga lahe aga mõned hääled ei kostunud välja. Võibolla olid veidi närvis. Aga lõppkokkuvõtteks oli väga vinge kontsert. Kontsert oli tore ja lahe. Muusika valik olu väga hea see tekitas jõulu tunde. Esitsed olid toredad ja meeldejäävad
Süllaabiline (silbiline) stiil, kus igale silbile vastab üks noot retsiteerimisel, hümnides, lihtsamates antifoonides Neumaline (rühmaline) stiil, kus igale silbile vastab üks neuma ehk 1-4 noodist koosnev rühm kõige levinum antifoonides Melismaatiline (kaunistatud) stiil, kus tähtsamad silbid ja sõnalõpud on kaunistatud pikkade vokaliisidega pidulikumad, tüüpiline responsooriumitele, missade alleluiad. Võrreldes Ambrosiuse ja Gregoriuse laulu, on esimene oma meloodialt keerulisem ja rohkemate kaunistustega, teine aga ratsionaalsem ja "grammatilisem". 7. Kristliku kirikulaulu kaks liturgia liiki (lk. 35) Kloostripäev sisaldas: Officium lihtne tunnipalvus, mida peetakse vähemalt 8 korda päevas ja Missa igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja seotud rituaalidega. Ta on nagu igahommikune korrastus, igapäev korduv sündmus. Matutinum enne koitu Laudes päikesetõusul Prima 1
Muide, "Aidat" pidas Puccini ise üheks oma elu tugevamaks kunstielamuseks. Püüdes Verdi traditsioone jätkata, ei suutnud uue põlvkonna ja ajastu muusik kõike jäägitult omaks võtta. Lõõmavast romantismist, heroilisest paatosest ja seikspiirlikust 25 tragöödialikkusest jäi Puccini eemale, "Traviata" lüüri1ine dramatism oli talle lähedasem. Verdi meloodialt, harmoonialt ja dramaturgialt õppis Puccini aga väga palju. Ei häbenenud temagi tugevaid emotsioone ning ammutas oma meelose itaalia rahvaviisilisusest. Kõige selgemaid ühisjooni Verdiga leiame Puccini "Gianni Schicchis". Ooperis, milles itaalia opera buffa ja Verdi "Falstaff" teineteisega tugevalt põimuvad. Veristide tõekspidamistest polnud Verdile muidugi kõik vastuvõetav, ent noorte autorite truuksjäämine itaalia ooperikoolile valmistas talle rõõmu