*Teraviljakliid 3-4% kui teraviljajäätmed siis 10-25% *1-2% CaCO3 Substraat autoklaavitakse kuumakindlates kottides. Seejärel nakatatakse vedela söötmega(nö mütseeliga) ning topitakse kilekotti. Peale seda protsessi algab seenesuvi. Seen kasvab kuni kotis on hapnikku. Seenemütseeli läbikasvamiseks kulub 35-70 päeva. Kui saepuru on mütseeli täis kasvanud, eemaldatakse kile ning siitake viljakehi ilmub mitme lainena. 11. SAMPINJONID Sampinjoni ( pr keeles seen) kasvatus sai alguse melonikasvatusest kus melonite vahel hakkas kasvama veider seen. Selgus et eosed on hobusesitaga veetud kohale. Substraat koosneb: · Sõnnik (parim hobusesõnnik, segus nisu ja rukkipõhuga)- või ainult teraviljapõhk (juhul kui lisatakse kanasõnnikut ka ) põhk varustab komposti süsivesikutega põhiliste seene toitainetega · Kanasõnnik ( oluline lämmastiku sisalduse tõstmiseks ) -10% massist . Võib selle asemel panna ka lämmastikväetist ( 7%massist )
· 1-2% CaCO3 Substraat autoklaavitakse kuumakindlates kottides. Seejärel nakatatakse vedela söötmega (nö mütseeliga) ning topitakse kilekotti. Peale seda protsessi algab seenesuvi. Seen kasvab kuni kotis on hapnikku. Seenemütseeli läbikasvamiseks kulub 35-70 päeva. Kui saepuru on mütseeli täis kasvanud, eemaldatakse kile ning siitake viljakehi ilmub mitme lainena. 11. SAMPINJONID Sampinjoni (pr. keeles seen) kasvatus sai alguse melonikasvatusest, kus melonite vahel hakkas kasvama veider seen. Selgus, et eosed on hobusesõnnikuga kohale veetud. Substraat koosneb: · Sõnnik (parim hobusesõnnik, segus nisu ja rukkipõhuga) või ainult teraviljapõhk (juhul kui lisatakse kanasõnnikut ka). Põhk varustab komposti süsivesikutega põhiliste seene toitainetega · Kanasõnnik (oluline lämmastiku sisalduse tõstmiseks) -10% massist. Võib selle asemel panna ka lämmastikväetist (7% massist)
annaabi.ee 
