sümfooniaorkestrile; "Eks teie tea" meeskoorile; sümfooniaorkestrile ja orelile; Psalm 51 baritonile ja sümfooniaorkestrile; ballaad "Sest Ilmaneitsist ilusast" sopranile ja sümfooniaorkestrile; "Noored sepad" segakoorile ja sümfooniaorkestrile jt. Sümfoonilised teosed: avamäng "Julius Caesar"; Klaverikontsert d-moll; Koraalivariatsioonid orelile ja sümfooniaorkestrile f-moll; kapritso "Varese sõjasõnumida"; 2 melodraamat lugejale ja sümfooniaorkestrile "Kalevipoja unenägu" ja "Kalevipoeg põrgu väravas"; Burlesk, Albumileht jt. Kammermuusika: 3 keelpillikvartetti (viimane lõpetamata); "Läbi öö" viiulile ja klaverile; duett kahele viiulile jt. Soolohäälele: "Agnus Dei" mezzosopranile ja orelile; Psalm 121 sopranile, aldile ja orelile; soololaule, rahvaviisitöötlusi jt. Klaveriteosed: Sonaat (säilinud Finaal); 2 sonatiini, Fantaasia eesti rahvaviisidele, Humoresk,
Kõik tahtsid kõneleda nagu Wilde´i tegelased, pilduda säravaid epigramme, paista silma sõnaosavusega. Suur lavamenu saatis tema näidendeid, nagu ,,Leedi Windermere´i lehvik", ,,Tähtsusetu naine" ja ,,Ideaalne abikaasa". Neid kolme näidendit nimetatakse ka kommetekomöödiateks. Wilde nimetas ,,Tähtsusetut naist" ,,naise näidendiks". Selles on kahtlase minevikuga missis Arbuthtnot, tema vallaspoeg ja aristokraatlik dändi kui kahjutundetu võrgutaja. Näidendis on teravmeelsust ja melodraamat, kõige enam aga vestlust. Wilde tähendas uhkelt, et esimeses vaatuses puudub tegevus, on ainult vestlus Ennetades kõiki teisi tulevasi näitekirjanikke, andis ta vestlusele draama mõõtmed ja tema tegelased paljastavad ibsenlikul moel vähehaaval oma sisemise ilu. ,,Tähtsusetu naine" sisaldab Wilde´i parimaid mõtteteri abielusuhete kohta. ,,Ideaalne abikaasa" on täiskasvanute muinasjutt, kus figureerib maagiline amulett varastatud
Seal oli kõrge kunstiline tase. Lauldi, deklameeriti luuletusi jne. Schönberg oli 20.saj. alguses Berliini kabareedes pianist ja helilooja. (Kahe maailmasõja vahel olidki Berliini kabareed kuulsamad kui Pariisi omad) Frank Wedekind (Väga hea näitekirjanik, kes oli samuti seotud kabareekunstiga. Hiljem sidus teda koostöö A. Bergiga. Tema näidenditel põhines Bergi ooper „Lulu“) Schönbergi „Pierrot lunaire“ on kindlasti mõjutanud kabareekunstist. (Žanri määratlus 21 melodraamat – teksti deklameerimine muusika saatel) Laulja ei saa vabalt teksti deklameerida. Schönberg on ette näinud, et seda vokaalpartiid esitatakse muusikaliselt deklameerides. 9 (Stravinski oli „Pierrot lunaire’st“ väga vaimustunud, et kõndis ringi, partituur taskus) Muusikadraama „Õnnelik käsi“ (1910-1913)
annaabi.ee 
