Malta ordu rüütel, Rootsi aadlisuguvõsa liige leitnant Woldemar Friedrich von Pistohlkors. Pistohlkorsile kuulusid ka Kaave ja Kurista ning paljud teised mõisad. 1837. aastal abiellus Otepäält pärit noorparun Erich Karl Johann Stackelberg (1805–1869) tema tütre Julie Eleonorega ning viimase surma järel 1848. aastal tema kaksikõe Margaretha (Margot) Helenaga (1815–1885). Karl ja Margot olid Viktor von Stackelbergi vanemad. Stackelbergid pärisid osa mõisast krahvinna Mellinilt 1864. aastal nende suguluse tõttu Pistohlkorsidega. Terve mõisa said nad enda valdusse 1889. aastal, kui Viktor von Stackelberg ostis selle Woldemar von Pistohlkorsilt 30 000 hõberubla eest. Viimane Kärde mõisa omanik oli Viktor Alexander August von Stackelberg, (sündinud 23.04.1853 Ponewieschis, Kaunase kubermangus, praegune Panevėžys Leedus; surnud 02.02.1945 Pfortenis, Alam-Lusaatias, praeguses Poolas). Teda tunti kui Peri ja Kärde mõisnikku, Liivimaa maanõunikku,
looduse, geograafia, kartograafia, valitsemiskorralduse ja palju muu kohta. Tegemist oli tõeliselt entsüklopeedilise ja oma aja kohta väga põhjaliku teosega, millega Hupel sai hakkama tänu sellele, et tal oli väga tihe kaastööliste võrk, tõenäoliselt oli neid üle saja. Nendeks olid ärksad kihelkonnapastorid ja valgustusmeelsed aadlikud, aga ka linnakodanikud. Illustratsioone tegi Hupelile Johann Christoph Brotze, kaarte sai ta krahv Mellinilt, kes andis välja kuulsa atlase. Hupeli topograafiad välja andis aga tema sõber, kirjastaja Hartknoch Riias. Hupel annab välja ajakirju "Nordische Miscellaneen" ja "Neue Nordische Miscellaneen" 1781 1781. aastal asus Hupel välja andma oma ajakirja "Nordische Miscellaneen", millel oli ka jätkväljaanne "Neue Nordische Miscellaneen", mis ilmus 1798. aastani. Tegemist oli üldteadusliku ajakirjaga, mis sisuliselt jätkas "Topograpische Nachrichteniga" alustatut,
annaabi.ee 
