#11 Talust tallu külastades käib mööda maad Ekke ringi müüdes igasuguste välismaa nimedega pahna. Kuid ei lähe hästi, juba mitu päeva on ta ilma müügita ringi rännanud, tänapäeval käivat kümned müügimehed kojast kotta nii, et uksi on vaja kolm korda rohkem õlitada ja läved ka kulumas nagu täiega. Lõpuks proovib ta vana nippi ehk läheb viinaga kellegile külla, viin tõstab kõigi tuju ja objektiivselt kõike melles pidates mis pererahvas küla inimeste tegemistest pajatab läheb ta järgmine hommik väljavalitud talu juurde ja nagu tunneks peremeest küsib ta järele . Siin kohal on selleks Aadu Undeperve, Ekke sättib ennast positsioonile, et on pererahve poja Karla sõber linnast keda vallandati ja kes nüüd linnast ostetud linnaklassi pahna maal müüb. Olles mitte midagi kuulnud tükk aega oma pojalt võttab meeledi pere vastu Ekke,
Poolestusajaga 8 aastat viib see mõõdetud sisaldustele ~ 30 ppt TEQ keha rasvkoes. 23. Mükotoksiinid: aflatoksiinid, ohratoksiinid. Siia kuuluvad rohkem kui 250 erinevat detekteeritud toksiini, mida teatud tingimustes produtseerivad ligikaudu 120 erinevat seent või hallitusseent. Paljude korral pole nende mõjusid täpsemalt uuritud. Levinuimad mükotoksiinid pärinevad perekonna Aspergillus liikidest A. flavus, A. parasiticus, A. nomius (aflatoksiinid), A. ochraceus või A. melles (ohra-toksiinid), A. versicolor või A. nidulans (sterigmatotsüstiin) ning perekonna Fusarium liikidest F. graminearum (zearalenoon e. fusariotoksiin F2), F. oxysporum või F. tricinctum (fusariotoksiin T2) ning F. roseum (vomitoksiin). Aflatoksiinid on sarnaste struktuuridega kondenseeritud dihüdrofuraani domääni sisaldavad kumariinide derivaadid. Nelja põhilist aflatoksiini B1, B2, G1 ja G2 , (tähed B (blue=sinine) ja G
annaabi.ee 
