suuremaks esindajaks ning tunnustas, kaitses ja arendas edasi Parmenidese ja Zenoni ideid. Lisaks panusele filosoofiasse oli Melissos ka poliitikategelane. Samose strateegina juhtis ta aastal 442 eKr võitlust Ateena laevastiku vastu. [1:89] Melissos kaitseb Elea koolkonna põhimisi teese ning täiendab neid öeldes, et ühtne ei saa hävineda ega ümber kujuneda, see ei kannata ega kurvastu. Selle tuletab ta vahetult olemise muutumatuse teesist. 3.4.1 Olemine Melissose õpetusest saab ülevaate tema teoses "Loodusest ehk olevast". Käsitleb loodust olemisena, mis on ühtne, igavene, muutumatu ja lõpmatu. Melissos kaitses ja põhjendas Parmenidese mõtet ühtsest olemisest. Samas erineb ta Parmenidesest lõpmatuse käsitluses. Nimelt leiab ta, et olev on ajaliselt ja ruumiliselt piiramatu. Olemise liikumatust tõestab Melissos tühja ruumi eitamisega ning ütleb järgmiselt: "Tühjust pole üldse olemas, sest tühjus on eimiski
Platoni järgi peetakse koolkonna asutajaks Xenophanest, Jooniast LõunaItaaliasse emigreerunud filosoofi. Tegelikuks asutajaks on aga pigem Parmenides. Selle kohta, kas Parmenides oli Xenophanese õpilane, tunnistused kindlat vastust ei anna, Diogenes Laërtiose järgi oli ta Xenophanese "kuulaja" (akousts). Parmenidese kohta tavatsetakse öelda, et ta rajas loogika, Russel vädab, et tegelikult rajas ta metefüüsika, mis põhineb loogikal. Xenophanese, Parmenidese, Zenoni ja Melissose sidumisest Elea koolkonna nimega ei tohiks veel julgelt tuletada nende filosoofide ühtset doktriini. Parmenidesest on olnud vahetult mõjutatud veel teisedki filosoofid või filosoofilised koolkonnad (nt. Empedokles, Anaxagoras, Demokritos). Parmenides ja Zenon kuulusid mingil ajal pythagorlaste liitu. Abderiidid Demokritose filosoofia põhineb Leukippose atomistika ja pythagorlaste õpetuste edasiarendamisel. Demokritose omapäraks teiste eelsokraatikutega võrreldes on aga see, et ta