Huulõielised (Lamiaceae) Botaaniline iseloomustus põõsasjas püsik VARS neljakandiline, harunenud ja tihedalt lehistunud. LEHT teravatipuline, saagja servaga, munaja üldkujuga, heleroheline, väike. Lehed asetsevad vastakalt. ÕIS varte ülemises osas lehekaenaldes on ringina väikesed, alla 1 cm valkjad õied. SEEMNED hakkavad kastis idanema umbes +20C juures, idanevad umbes 3-4 nädala pärast. Ajalugu melissile on osutatud suurt austust juba 2000 aastat tagasi Roomas, kus templitesse pandi melissilehti. Antiikajal oli meliss nii ravim- kui ka meetaim. Keskaja arstid kutsusid taime eluelik- siiriks, mis võib anda inimesele lausa uue elu. Usuti, et need, kes joovad melissiteed, pole kunagi haiged. Meliss on algselt pärit Väike-Aasiast ning oli juba antiikajal Vahemeremaades levinud ravimtaim. Mungad tõid ta Euroopasse ja Põhjamaadesse, algul joodi melissiteed kloostrites, seejärel sai
eeterlike õlide sisaldus. ● Kuivsaak 20...30 g/m² 8. HARILIK NAISTENÕGES • Lad. Nepeta cataria Botaaniline iseloomustus ● Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond. ● Mitmeaastane rohttaim, 50...70 cm kõrgune. Pärit Vahemeremaade idaosast. ● Sarnaneb nii välimuselt, lõhnalt kui ka maitselt melissile. ● Vars on püstine ja hästi harunev. Botaaniline iseloomustus ● Lehed kolmnurkjas-munajad täkilise kuni saagja servaga, kaetud pehmete karvadega. ● Lehed on melissi lehtedest tugevama tipuga ja hallikama rohelise värvusega. ● Õied on määrdunudvalged, asuvad kobaras varre ja harude tipus nagu piparmündil (melissi õied paiknevad ülemiste lehtede kaenaldes). Botaaniline iseloomustus ● Õitseb juuni lõpust septembrini. Seeme
annaabi.ee 
