ja Itaalia ilmaliku muusika homofoonilisus hakkasid sulama üheks stiiliks. Josquin oli juhtiv kuju selles muusikalises protsessis, millest lõpuks kujunes rahvusvaheline muusikaline stiil eesotsas Giovanni Pierluigi da Palestrina ja Orlandus Lassusega. Josquin kogus oma teadmisi alguses Prantsusmaal ning suundus siis Itaaliasse Milanosse ja Rooma. Tema varased sakraalteosed jäljendavad Ockeghemi ja tema kaasaegsete kontrapunkti keerukust ja kaunistatud, melismaatilisi meloodiaid. Milanos olles mõjutas teda ümbritsev ilmalik muusika. Oma pea 50 aastat kestnud viljaka karjääri lõpuks oli ta välja kujundanud lihtsustatud stiili, kus polüfoonilise kompositsiooni iga hääl liikus vabalt ja sujuvalt ning suurt tähelepanu pööras ta ka teksti selgusele ja joondumisele muusikaliste motiividega. Oma stiili kujundamisel sai ta mõjutusi teistelt heliloojatelt, kuid temast endast sai kõige mõjukam helilooja kogu Euroopas, eriti pärast
varad ei läheks kohalike aadlike valdusse, vaid antaks kirikule. See annab alust arvata, et ta oli sünnilt prantslane. 7 2 LOOMING Josquini eluajal oli muusikas üleminekuajastu. Ta kogus oma teadmisi alguses Prantsusmaal ning suundus siis Itaaliasse Milanosse ja Rooma. Tema varased sakraalteosed jäljendavad Ockeghemi ja tema kaasaegsete kontrapunkti keerukust ja kaunistatud, melismaatilisi meloodiaid. Milanos mõjutas teda ümbritsev ilmalik muusika. Oma pea 50 aastat kestnud viljaka karjääri lõpuks oli ta välja kujundanud lihtsustatud stiili, kus polüfoonilise kompositsiooni iga hääl liikus vabalt ja sujuvalt ning suurt tähelepanu pööras ta ka teksti selgusele ja joondumisele muusikaliste motiividega. Oma stiili kujundamisel sai ta mõjutusi teistelt heliloojatelt, kuid temast endast sai kõige mõjukam helilooja kogu
annaabi.ee 
