Joonis 6. Tükkturba laadijad ja kogumiskäru Aunatamine ei ole eraldi iseseisev operatsioon - aun kujuneb koristusmasinate või kärude tühjaks kallutamisel. Väljavedu võib toimuda ka spetsiaalsete kogumismasinatega. Toodang säilitatakse kaetavates hunnikutes Sesooni kestus: ekskavaatorturbal on kuni 130...170 päeva, freesimisvormimisel 80...130 päeva. Toodang tükkturbal 250...450 t/ha (heades tootmistingimustes ka suurem); võrdluseks freesiturbal 200...800 t/ha; melioratiiv-alusturbal 120...150 t/ha (700 m3 /ha). Freesturba pneumaatilisel koristamisel on toodang 150...190 t/ha. Võrdlusena tsükli toodang alusturba tootmisel 8...12 t/ha; pneumaatilisel koristusel 6...8 t/ha aga kütteturbal 10...25 t/ha. 25. Nõuded tootmisväljakutele- Tükkturba tootmisalal peavad olema teostatud kõik ettevalmistustööd (eelkuivendus, puistaimestiku koristamine, ekspluatatsioonilise kuivendusvõrgu ehitus, kändude juurimine ja pinna tasandamine profileerimine).
Eesti turvasmuldade kaardistamisel on kokku lepitud, et vähelagunenuks loetakse turbakihid lagunemisastmega 0 … 24%; keskmiselt lagunenuks loetakse turbakihid lagunemisastmega 25 … 44% ning hästi lagunenuks loetakse turbakihid lagunemisastmega 45% ja üle selle. Kasutusotstarbe järgi jaotavad Eesti praktikud turbad järgmistesse gruppidesse: 1) aiandus- ehk kasvuturvas, 2) haljastusturvas, 3) melioratiiv- ehk väetusturvas. Sellist jaotust võib kohata sageli ka õppekirjanduses. Allpool nende turvaste iseloomustused. Aiandus- ehk kasvuturbana kasutatakse rabafreesturvast ning sellest valmistatakse katmikaianduses ning istikutootmises vajalikke kasvusubstraate. Aiandusturvas peab vastama järgmistele kvaliteedinäitajatele: 53
annaabi.ee 
